DILI, 18 abríl 2023 (TATOLI) – Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, husu Prezidente reeleitu Konsellu Ezekutivu Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia (INCT, sigla portugés), José Cornélio Guterres, atu hadi’ak mekanizmu hodi lori INCT sai instituisaun peskiza ida ne’ebé ho kualidade.
“Parabéns ba Prezidente José tanba reeleitu no parabéns tanba durante asume ninia knaar hatudu ona prestasaun servisu ida di’ak tebes hodi lori institutu hala’o atividade peskiza lubuk ida no ninia rezultadu sira ohin loron sai referénsia ba ministériu sira,” dehan ministru Longuinhos dos Santos, iha serimónia tomada pose ne’ebé realiza iha Tower Coffee Fatuhada, tersa ne’e.
Ho progresu lubuk ida ne’ebé mak INCT hetan liuhosi prezidente ho nia ekipa sira, governante ne’e husu dirijente institutu ne’e atu garante nafatin mekanizmu servisu ida rigorozu atubele hatudu rezultadu ida di’ak liután.
“Ha’u hakarak husu ba prezidente iha nia mandatu daruak nian ne’e tenke hadi’ak liután dezempeñu servisu hodi promove atividade peskiza sira iha ita-nia nasaun, nune’e bele tulun ministériu sira iha futuru kuandu hala’o atividade ka planu ruma bele foti referénsia hosi rezultadu peskiza ne’ebé maka INCT halo ona”, nia afirma.
Nia relembra katak dezde asume kargu halo akompañamentu ba atividade sira ne’ebé INCT halo, liuliu ba investigasaun sientífika sira tanba ne’e importante tebes atu dezenvolve país ida ne’e hodi kontribui ba dezenvolvimentu teknolojia no koñesimentu ne’ebé avansadu iha area oioin ho intensaun atu hadi’a no tau kondisaun ba povu ninia moris.
“Tanba ne’e INCT tenke kontinua dezenvolve no promove investigasaun sientífika iha país ne’e liuhoi peskiza sira”, nia garante.
Atu asegura investigasaun ida di’ak liu no promove atividade sientífika sira ne’e, INCT tenke tau mós atensaun ba rekursu umanu sira atu garante serbisu sira ne’e ho kualidade, nune’e nia rezultadu ne’ebé prodús bele sai duni referénsia ba nasaun nomós ba país seluk.
Notísia relevante: INCT prepara instala software atu fasilita matéria sientífika ba peskizadór sira
“Maibé presiza mós iha kolaborasaun di’ak ho entidade hotu iha nasaun ne’e atubele aplika no tau iha prátika rezultadu sira hosi peskiza ne’e hodi lori benefísiu ba povu iha país ne’e”, konklui.
Rekorde katak governu nomeia, iha abríl 2019, José Cornélio Guterres ba Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT hodi ezerse mandatu ida ba tinan haat.
INCT ninia misaun maka promove difuzaun no divulgasaun kultura, koñesimentu sientífiku no teknolójiku, ensinu siénsia no teknolojia nian, nune’e mós disponibiliza dadus no informasaun sira ne’ebé iha relasaun ho interese nasionál.
INCT promete hadi’ak kualidade rekursu umanu
Iha sorin seluk, Prezidente Konsellu Ezekutivu INCT, José Cornélio Guterres, promete sei hadi’ak kualidade rekursu umanu iha INCT atu garante atividade peskiza sientífika tuir planu estratéjiku nasionál nomós Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS).
“Ha’u kompromete kontinua misaun nu’udar prezidente, sei konsolida nafatin rekursu umanu iha INCT nia laran, peskizadór sira, parseiru nasionál no internasionál atu hala’o misaun INCT ho di’ak liután tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste (2011-2030) ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel Nasaun Unida nian iha 2030,” José Cornélio hatete.
Nia dehan INCT sei halo selesaun ba membru no fó formasaun ba komisaun étika peskiza sira atu disemina importánsia étika peskiza hodi garante nafatin dignidade umana nian no fornese nafatin formasaun kona-ba metodolojia, abilidade hakerek artigu no proposta peskiza ba fundu INCT no fonte fundu sira seluk.
Tuir dirijente ne’e, programa sira ne’ebé sei hala’o iha mandatu tuirmai mak garante nafatin misaun INCT nian. Primeiru, husi atividade peskiza, tantu peskiza puru no aplikada, ne’ebé INCT koopera ho ensinu superiór sira, konsege hala’o ona projetu peskiza 35 – iha 2019 hamutuk hitu, 2021 iha 16 no 2022 iha 12 ho orsamentu rihun $250 husi totál millaun $1,7 ne’ebé alokadu ba INCT iha 2019-2022.
Rezultadu husi peskiza ne’e utiliza ba referénsia sientífika iha prosesu ensinu aprendizajen iha universidade sira no formula polítika públika ba dezenvolvimentu nasionál.
“Importantes tebes INCT ho esforsu tomak hodi disemina rezultadu ba entidade relevante sira, liña ministeriál no governante sira, liuhosi semináriu, meza redonda, ezibisaun sira iha nivel nasionál no internasionál, nune’e bele publika iha jornál nasionál no internasionál sira”, realsa.
Planu no programa estratéjiku ba periodu tinan haat nian mak kontinua atribui fundu peskiza ba área prioritária sira hanesan inovasaun, teknolojia no infraestrutura, edukasaun, dezenvolvimentu umanu no inkluzaun sosiál, saúde no ben-estár, ekonomia, agrikultura, turizmu, komérsiu no indústria, siénsia ambientál, biodiversidade no mudansa klimátika.
“Atu responde ba dezafiu fundu ba peskiza sira, INCT sei esforsu buka verba husi ajénsia nasionál no internasionál atu apoia peskiza aplikada no sei la dependénsia ba orsamentu governu, maibé kontinua disemina rezultadu peskiza liuhosi meiu oioin. INCT kontinua konsolida rekursu potensiál hanesan peskizadór (doutoradu sira) atu prodús peskiza sira ho kuantidade”, prezidente ne’e katak.
Ho nune’e sei garante mutualizmu servisu entre governu, indústria, sosiedade sira (Quádrupla Helix), liuhosi programa peskiza no dezenvolvimentu inovasaun, programa mobilidade dosente peskizadór sira iha sentru peskiza indústria sira iha nasaun seluk.
INCT nu’udar sentru kooperasaun entre entidade sira ne’e sei instala software repojitóriu dijitál hodi armazena materiál sientífiku sira hosi sentru peskiza sira, rezultadu peskiza sira no dokumentu governamentál.
INCT sei kria instrumentu legál balun tuir Dekretu-lei ka Lei Parlamentár ba implementasaun STI atu regula peskizadór nasionál no internasionál sira, lei finanseira no dudu implementasaun lei depozita legál hodi hetan ISSN ba Timor-Leste.
Bazeia ba lei depozita legál ne’ebé aprovadu ona, liuhosi Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura (MESSK) sei koordena ho Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun atu hakerek karta ba UNESCO Paris hodi prosesa ISSN. INCT sei atribui International Standard of Serial Number (ISSN) ba publikasaun sira iha Timór laran no tenta dudu implementasaun ba konstrusaun Biblioteka Nasionál.
“Utilizasaun ba rezultadu peskiza sira husi ita-nian benefisiáriu sira INCT mós kontinua disemina misaun institutu nian ba liña ministeriál sira kona-ba papél importante INCT ba koordenasaun atividade peskiza sira hotu”, nia dehan.
INCT nu’udar institutu públiku ida ne’ebé harii bazeia ba dekretu governu númeru 23/2014 no hetan alterasaun ho dekretu númeru 5/2023, 8 marsu ho misaun atu kontinua promove Siénsia, Teknolojia no Inovasaun avansada, publikasaun, diseminasaun no katalogasaun materiál sientífiku sira iha Timor-Leste.
INCT konsege prodús ona manuál peskiza ida, nu’udar referénsia ba hakerek proposta peskiza, hakerek relatóriu peskiza finál no hakerek artigu ida di’ak hodi publika iha jornál nasionál ka internasionál sira tuir padraun APA nian.
INCT mós konsege prodús ona planu estratéjiku (2022-2030) ne’ebé aprova ona husi konsellu jerál no lansa ona iha dezembru 2022, ne’ebé foka liu ba área xave sira maka hanesan peskiza no dezenvolvimentu inovasaun, publikasaun, akreditasaun, promosaun siénsia aberta liuhosi kriasaun dijitál repozitóriu, implementasaun polítika STI no dezenvolvimentu institusionál.
Planu estratéjiku INCT ne’e kria refere ba karta polítika ensinu superiór, polítika Governu Daualuk, Planu Estratéjiku Nasional Timor-Leste (2011-2030), ODS ONU (2030) no rezultadu estudu polítika STI no kriasaun DRN iha 2021-2022.
INCT mós konsege prodús padraun prosedimentu operasionál (SOP) ida, nu’udar matadalan atu mellora liután dezempeñu, poupansa iha gastu, hadi’ak liután koordenasaun servisu entre divizaun no diresaun sira no liuliu bele fasilita supervizaun ida di’ak iha instituisaun nian laran.
Husi ida ne’e, INCT koopera ho UNESCO Jakarta, konsege prodús manuál étika peskiza atu garante prinsípiu étiku iha atividade peskiza sira, liuliu asegura nafatin dignidade umana no la hakanek ema seluk, inklui animál sira iha prosesu peskiza no nia rezultadu sira. Giaun étika peskiza ne’e lansa ona iha dezembru 2022 no tuir lei haruka, INCT hahú fornese konsentimentu étika ba peskizadór sira antes hala’o sira-nian peskiza iha terrenu.
Relasiona ho polítika STI no siénsia aberta, koopera ho Policy Service Facilities (PSF) OACPS-UE, INCT konsege prodús ona rezultadu estudu ida kona-ba polítika STI no kriasaun Repozitoriu Dijitál Nasionál (RDN).
Rezultadu estudu rua ne’e aprova ona husi konsellu jerál no lansa ona husi MESSK iha dezembru 2022. Aleinde ne’e, INCT mós rekolla ona artigu sientífiku 200-resin atu armazena iha RDN no konsege hala’o ona formasaun ba funsionáriu tékniku sira atu opera Repozitóriu Dijitál ne’e hodi organiza no partisipa iha semináriu rejionál ida online, envolve partisipante sira husi Europa, Áfrika no Pasífiku sira iha outubru 2022 no partisipa onsite iha workshop internasionál ida kona-ba “oinsá implementa polítika STI no Siénsia aberta iha Addis Ababa, Ethiopia iha fevereiru 2023, no sei halo aprezentasaun (online) ida iha UNESCO, New York, iha o3 maiu 2023”.
Relasiona ho espasu servisu aleinde akomoda kuantidade funsiona, INCT nian no liuliu bele habelar liután ekipamentu laboratóriu ba peskiza, espasu atividade sientífiku sira seluk inklui sala konferénsia, semináriu sira, INCT konsege lobby ministériu justisa, liuliu Sekretáriu Estadu Terras no Propriedade no hetan proprietáriu ba rai ba konstrusaun edifísiu INCT no oras ne’e halo hela estudu viabilidade.
Aleinde ne’e, INCT rekruta ona enjeñeiru sivíl ida atu dezeña ba konstrusaun edifísiu ne’e, atu garante liután misaun INCT nian. Koopera ona ho ajénsia nasionál no internasionál sira inklui PSF hodi hala’o estudu viabilidade kona-ba polítika STI no kriasaun RDN, ho Badan Riset dan Inovasi Nasional (BRIN) Indonesia ba instalasaun software Digital Repository, formasaun téknika atu opera RDN, formasaun ISSN no mobilidade peskizadór sira.
UNESCO Jakarta dezeña giaun étika peskiza no mapeamentu STI ba ODS nian, SEANNET Singapore oras ne’e halo hela peskiza kona-ba “Urban Environmental Protection in Dili City” (2022), Kanazawa University, Japan, iha área peskiza aplikada sira no mobilidade dosente peskizadór sira no Universidade Widaya Kusuma Indonézia iha área peskiza. Iha nivel nasionál, INCT mós konsege koopera mós ho ministériu sira balun, governu lokál iha munisipiu sira, grupu Sosiedade Sivíl relevante sira no seluk tan.
Notísia relevante: PN aprova orsamentu ba INCT $552.177 ba tinan 2023
Jornalista: Tomé Amado
Editora: Maria Auxiliadora




