iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MTKI no Tane asina akordu hametin kooperasaun defende direitu konsumidór

MTKI no Tane asina akordu hametin kooperasaun defende direitu konsumidór

Prezidente Asosiasaun Tane Konsumidór, António Ramos da Silva ‘Naikoli’ (karuk) no Ministru Turizmu Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva (loos), akompaña hosi entidade relevante, asina akordu kooperasaun defende direitu konsumidór, iha salaun MTKI, Farol, sesta (05/05). Imajen Ttaoli/Arminda Fonseca

DILI, 05 maiu 2023 (TATOLI)—Ministériu Turizmu Komérsiu no Indústria (MTKI) hamutuk ho Asosiasaun TANE Konsumidór, sesta ne’e, asina akordu subvensaun públika atu hametin liután kooperasaun iha esforsu hamutuk atu defende lejítimu interese no direitu konsumidór sira.

“Akordu ne’e, esensialmente iha instrumentu jurídiku rua importante atu sai fundamentu ka baze polítika ba protesaun konsumidór iha Timor Leste, nu’udar Estadu direitu no Estadu prosperidade ka bemestar (moris-diak). Timor-Leste iha meta hodi alkansa sosiedade ne’ebé justa no próspera materialmente no espiritualmente,” Ministru Turizmu Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva, hateten iha salaun MTKI, Farol.

Tuir lei inan Repúblika Demokrátika Timor-Leste tinan 2002, iha artigu 115 estipula katak polítikamente Governu iha kompeténsia konstitusionál no obrigasaun atu orienta no regula atividade ekonómika no setór sosiál, no mós atu proteje konsumidór sira konforme estipuladu iha alinea (i) dirije setór sosiál no ekonomia ne’ebé hanesan Estadu nian no alinea (o) hala’o knaar no mós hola medida ne’ebé presiza ba dezenvolvimentu ekonomia sosiál no nesesidade komunidade timor-oan.

“Dezenvolvimentu iha Timor-Leste ne’ebé implementa ativamente, hatudu ba komunidade nia bem-estar (moris-di’ak),” governante ne’e akresenta.

Notísia relevante : TANE husu operadór ekonómiku respeitu direitu konsumidór

Nune’e, lei inan Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha ninia artigu 53.º hakerek kona-ba direitu konsumidór hanesan bem no servisu ne’ebé uza ho kualidade, hetan dalan ba informasaun loloos, proteje saúde, seguransa no ba ninia interese ekonómiku inklui hadi’a planu sira.

Iha mós lei númeru 8/2016 kona-ba fó protesaun ba konsumidór, ne’ebé aprova rejime jurídiku hodi fó protesaun no defende konsumidór sira, define funsaun Estadu, konsumidór sira-nia direitu inklui asosiasaun ba konsumidór sira-nia intervensaun.

Tuir polítika MTKI hatuur ona mata dalan hodi halo protesaun ba direitu konsumidór sira, mak iha dekretu-lei númeru 29/2011 kona-ba presu justu no polítika Governu atu proteje direitu konsumidór no kria kondisaun merkadu ne’ebé saudável mak Parlamentu Nasionál aprova ona regulamentu kona-ba presu justu.

“Ita mós iha lei númeru 04/2011 kona-ba krime asambarkamentu no espekulasaun, nune’e bazeia ba lei ida-ne’e mak Ministériu liuhosi Diresaun Nasionál Regulasaun Komersiál no Protesaun Konsumidór (DNRKPK) hala’o monitorizasaun ba operadór ekonómiku sira ho objetivu atu identifika kuantidade produtu iha rai-laran no akompaña sirkulasaun produtu iha merkadu,” Ministru dehan.

Objetivu hosi atividade ne’e hodi operadór ekonómika sira labele subar sasán produtu, distribui iha momentu ne’ebé produtu menus iha merkadu no labele espekula presu sasán.

Ministru dehan tan, setór privadu hanesan mós parseiru ba setór públiku, iha papél importante atu kria kondisaun merkadu saudável no proteje direitu konsumidór iha área rurál laiha sustentabilidade ba sirkulasaun produtu.

“Ida-ne’e bele sai oportunidade ba operadór ekonómiku atubele monopóliu merkadu no halo espekulasaun.Haree ba problema ida-ne’e, husu ba setór privadu atubele garantia distribuisaun produtu to’o iha área rurál atu nune’e konsumidór labele sai vítima, liu-liu konsumidór vulnerável,” nia fó hanoin.

Iha fatin hanesan, Prezidente Asosiasaun Tane Konsumidór, António Ramos da SIlva ‘Naikoli’, konsidera akordu ne’e atu konkretiza asaun sira ne’ebé durante ne’e aosiasaun halo.

“Serimónia ne’e la’ós atu simbólika maibé atu konkretiza de’it asaun sira ne’ebé Tane halo reprezenta konsumidór atu implementa prinsípiu ne’ebé hakerek ona iha lei protesaun konsumidór ne’eb’e aprova iha tinan 2006,” nia tenik.

Tane harii iha tinan 2018, ho misaun intervensaun sosializasaun sesaun infomativa ba konsumidór  no defende direitu konsumidór.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!