OÉ-CUSSE 14 maiu 2023 (TATOLI) – Prezidente Partidu Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT), Kay Rala Xanana Gusmão, promete bainhira manán maioria absoluta, sei hadi’a lei nú.3/2014 kona-bá kriasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) no Zona Espesiál Ekonomia Sosiál Merkadu (ZEESM) tanba implementasaun latuir sentidu sosiál no merkadu.
Xanana Gusmão, hato’o kompromisu eleitorál iha kampaña CNRT ne’ebé realiza iha Lifau, sub-rejiaun Pante Makasar, Oé-Cusse, domingu ne’e.
“Karik imi vota CNRT manán mutlak, halo lei foun hodi hamoos tiha administrasaun ne’ebé la’o laloos iha Oé-Cusse, hodi halo investigasaun ba buat hotu-hotu, no hili Oé-Cusse oan matenek ida. Ha’u mai iha-ne’e ita ko’alia kona-bá estrada, portu no aeroportu hodi ita hadi’a tiha,” Xanana Gusmão promete ba militante, simpantizante no apoiante sira.
Notísia relevante: Implementasaun ZEESM kontribui ba mudansa liña pobreza iha RAEOA
Tuir eis primeiru-ministru ne’e katak, ZEESM ne’e zona ekonomia espesiál sosiál merkadu, tanba molok kria ZEEMS halo uluk estudu iha nasaun Xina.
“Zona ekonomia sosiál ne’e katak, tenke hala’o ekonomia ne’e ba benefísiu povu nian, merkadu ne’e katak povu mak prodús hodi hetan osan, ita bele fa’an ba li’ur. Ida-ne’e mak objetivu ZEESM,” nia afirma.
Maibé eis prezidente-repúblika ne’e observa katak, durante tinan 10 nia laran, autoridade RAEOA halo de’it estrada iha sub-rejiaun Pante Makasar, enkuantu sub-rejiaun Oésilo, Pássabe no Nítibe laiha mudansa, entaun ZEESM ne’e lakon tiha ninia sentidu.
“Ne’e duni, ha’u promete, kuandu imi vota ba CNRT ita manán mutlak iha Oé-Cusse, sei muda lei ne’e, ha’u mai iha ne’e, ita forma administrasaun foun hodi estuda sentidu ZEESM ne’e saida, atu Oé-Cusse oan rasik, la’o haleu Oé-Cusse, ita bele halo saida mak iha hakarak hili,” nia katak.
Eis Primeiru Ministru ne’e, relembra, iha Governasaun CNRT, harii planu ida naran, Timor-Leste, Indonézia, Austrália ba pertense Darwin. Ida-ne’e atu halo kooperasaun, saida mak prodús barak iha Oé-Cusse, bele husu ba nasaun viziñu hanesan Flores, Alór no nasaun viziñu seluk, atu atu esporta produsaun ne’ebé povu rasik mak prodús.
“Tanba ita prodús barak iha Oé-Cusse, ita bele kria indústria ki’ik to’o boot iha Oé-Cusse, ita hakarak fa’an ba li’ur, maibé sei ita prodús to’o de’it iha-ne’e, ema iha li’ur hakarak sosa, no husu tán, indústria ne’ebé halo fa’an beibeik ba rai-li’ur, ekonomia komesa buras no osan tama, povu bele hadi’a moris,” nia katak.
Nia akaresenta, daudaun ne’e, estrada hosi vila ba sub-rejiaun sira kondisaun estrada aat maibé, kióske barak, no fa’an sasán importadu hotu hosi rai-li’ur.
“Ida-ne’e maka kuandu muda lei, atu hadi’a rai ne’e, ha’u sei bolu imi hotu hili rasik, Nítibe ba Nítibe rasik, Oésilo no Pante Makasar, ba haree saida mak prodús hodi ita hadi’a povu ne’e nia moris, tanba ita importa osan ba hotu rai li’ur, ne’e maka forma ZEESM atu haree ida-ne’e, atu osan tama iha povu nia liman,” nia afirma.
Investiga Roo Haksolok
Iha biban ne’e, Prezidente Partidu CNRT, Kay Rala Xanana Gusmão, promete ba militante no apoiante sira iha Oé-Cusse Ambeno, katak, bainhira asume kargu Primeiru Ministru, sei halo prosesu investigasaun ba administrasaun RAEOA no ZEESM inklui halo investigasaun internasionál ba Ró haksolok.
Notísia relevante: Alkatiri: “Ita hahú prepara tripulante ba Ró Haksolok”
Nia haktuir, implementasaun RAEOA-ZEESM gasta ona millaun $871, ida-ne’e halo de’it estrada, otél Ambeno konstrui ona maibé laiha relatóriu.
Nune’e mós harii uma Estadu iha rai Fulolo, maibé ikus mai fó aluga malu de’it.
“Tan ne’e, imi tenke vota ba CNRT, atu hamoos tiha fo’er, halo investigasaun ba Roo Haksolok, ha’u mak Primeiru Ministru, loke investigasaun internasionál ida, hamutuk ho Governu portugés, atu sé mak sala hatama ba kadeia, tanba buat ki’ik ami temi beibeik, maibé justisa iha Timor, la halo buat ida,” nia promete.
“Maibé iha sistema foun, la’ós ho kór partidu mean ka mutin, ne’e lae, tenke matenek mak ba tuur atu serbisu, la’ós bolu malu, iha ona kampaña mak hili malu hodi tuur, maibé presiza Oé-Cusse oan matenek,” nia afirma.
Purtantu, durante Partidu CNRT hala’o kampaña iha Oé-Cusse, situasaun la’o di’ak no kontroladu tanba hetan seguránsa másimu hosi Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), hetan mós supervizaun hosi Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE, sigla portugés) no Provedoria Direitu Umanu no Justisa (PDHJ).
Entretantu, totál eleitór hosi Oé-Cusse ne’ebé elijível atu partisipa eleisaun parlamentár 54.291, komposta hosi mane 27.681 no feto 26.610.
Purtantu RAEOA estabelese ona sentru votasaun 80 no estasaun votasaun 115.
Notísia relevante: OJE 2023: RAEOA define programa 16 korresponde ho millaun $120
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins