iklan

NASIONÁL, HEADLINE

Falta rekursu difikulta TATOLI sai “trend-setter no clearing house”

Falta rekursu difikulta TATOLI sai “trend-setter no clearing house”

DILI, 27 jullu 2023 (TATOLI)Prinsípiu Ajénsia TATOLI mak sai trend-setter, clearing house no public service obligation (PSO)”, maibé  falta rekursu umanu, materiál no finanseiru atu promove ajénsia sai trend-setter no clearing house. Nune’e, presiza aposta ba kualidade instituisaun hafoin bele ko’alia ba misaun ka konteúdu ne’e rasik.

Prezidente Konsellu Diretivu TATOLI, Manuel Pinto, hatete ajénsia sei enfrenta hela kondisaun ida mínima no seidauk bele sai mídia referénsia ida ba públiku, nune’e TATOLI sura ho apoiu Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, ne’ebé mai husi jornalista no komprende tebes oinsá mídia ida atu la’o, nune’e bele hetan nia kredibilidade no bele sai referénsia.

“Ha’u hanoin espetativa públiku ne’e atu fó hanoin no fanun ita atu fihir ba ita-nian aan katak ha’u mai hosi ne’ebé, agora ha’u iha ne’ebé ona no ha’u atu halo tan saida bá oin. Tatoli nafatin hein públiku atubele fó observasaun”, Prezidente TATOLI, I.P afirma, iha atividade talk show sobre Investimentu no Dezenvimentu Mídia iha Timor-Leste, ne’ebé realiza iha edifísiu Faról, kinta ne’e.

Nia dehan, dezafiu ba TATOLI mak espetativa públiku boot, maibé kapasidade maka sei ki’ik. Normalmente, kuandu kompara ho ema ida karik nia moris mai labele hatene la’o kedan ka hatene hakerek kedan, tanba buat hotu presiza aprende no esforsu hodi bele konkista espetativa sira ne’e.

Nia mós halo komparasaun sobre dezenvolvimentu Tatoli ho nia rekursu finanseiru ho ANTARA, Ajénsia Notisioza Indonézia, katak mídia ida ne’ebé harii ho polítika ida oinsá atu asegura nia-aan iha ázia. ANTARA halo antesipasaun ba nia-aan, liuhusi akompañamentu mudansa iha mundu, tanba sira-nia Estadu adapta-aan tuir duni dezenvolvimentu globál. Ba Lusa, Ajénsia Notísia Portugál, nia rekursu kuaze espalla ona iha mundu depois nia mós asegura nia sidadaun sira iha Europa, Áfrika, Ázia, hodi promove nia língua hanesan identidade ida.

“Agora, haree fali ba TATOLI rasik, bele ka la’e ho apoiu finanseiru sira ne’ebé iha bele halo mudansa? Tanba TATOLI  atu bá to’o iha ne’ebá hodi sai hanesan Lusa no ANTARA presiza halo mak kapasitasaun institusionál. Ida ne’e mak sai prioridade atu determina kualidade instituisaun nian. Sé TATOLI hakarak hetan ona nia kualidade institusionál hafoin maka haree fali ba ekipamentu adekuadu, nune’e bele halo nia servisu adapta-aan iha mundu dijitál ohin loron”, nia salienta.

Notísia relevante: Garante kualidade media, presiza iha infraestrutura institusionál adekuada no modernizada

“Ha’u kontente no agradese tanba ko’alia kona-ba kapasidade institusionál, ita-nian Sekretáriu Estadu subliña ona katak iha tinan lima nia laran sei buka maneira oinsá TATOLI bele iha fatin ne’ebé dignu”, nia espera.

Jornalista TATOLI sai hanesan embaixadór

Manuel Pinto esplika katak mídia ohin loron muda ona nia-aan ba konverjénsia, la hanesan ona mídia iha tempu uluk. Kuandu buat sira ne’e loos hotu ona maka foin bele ko’alia kona konteúdu, liuliu clearing house tanba TATOLI  iha misaun ne’ebé habadak ba buat tolu – 3E mak Empodera, Eduka, Haroman no 1N mak Nasionalizmu, nune’e jornalista Tatoli bele sai hanesan embaixadór hodi reprezenta no promove informasaun no interese Estadu nian ba públiku.

“Ha’u agradese tebes ba hanoin di’ak husi Sekretáriu Estadu nia inisiativa ne’ebé maka agora nia toma hodi tau iha programa tinan lima ne’e hodi hola parte ida ona husi konsiderasaun mídia ida ne’ebé presiza atu hetan investimentu. Tanba demokrasia ida iha nasaun ka mundu ida nian sukat mós husi kualidade mídia ida nian”, realsa.

Notísia relevante: “TATOLI sai mahon ba informasaun ne’ebé loos no kredivel”- Pe. Carlos

Prezidente mós konkorda ho hanoin sira ne’ebé SEKOMS hato’o katak bainhira atu divulga informasaun sira ba públiku determina husi nia kualidade no tenke garante kredebilidade informasaun.

Iha parte seluk Manuel Pinto, rekoñese, iha ámbitu aniversáriu instituisaun nian ba dahituk katak, Agência Notisiosa de Timor-Leste seidauk sai referénsia ba mídia sira seluk.

“Ha’u hakarak uza oportunidade iha aniversáriu TATOLI, I.P hodi husu deskulpa ba mídia lokál sira tanba depois eziste durante tinan hitu ona ami seidauk bele fornese informasaun ida ne’ebé ema bolu referénsia”, Manuel Pinto deklara.

Nia dehan, kestaun referénsia ne’e bele kompara hanesan osan koin. Produtu jornalista ida ninia kualidade ne’e determina hosi jornalista ne’e rasik. Ne’e duni, bainhira halo komparasaun ida ho jornalista sénior sira, laiha diferensa ida tanba arranka ho kondisaun ida ne’ebé “soke moru, signifika la’o ona maka aprende”.

Koñese Agência TATOLI 

Agência TATOLI , nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste nian. Nia ezisténsia mai husi inisiativa Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) iha 2012-2017.

Tatoli nu’udar transformasaun hosi ETNA-East Timor News Agency, ne’ebé nakfila ba ANTIL-Agência Notisiosa de Timor-Leste. Ajénsia Estadu ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu-Ministru no públika iha Jornál Repúblika iha loron 14 marsu 2016, nu’udar embriaun ho naran ANTIL.

ANTIL ne’e lansa hosi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, iha loron 27 juñu 2016. Iha marsu 2017, Konsellu-Ministru aprova ANTIL sai TATOLI, no publika iha Jornál Repúblika. TATOLI ho nia estatutu rasik nu’udar Institutu Públiku (IP).

Objetivu primeiru estabelese ajénsia Estadu Timor-Leste mak sai fonte informasaun ofisiál Estadu ne’ebé iha kapasidade elabora produtu informasaun no notísia ne’ebé nesesita hosi públiku, utilizadór informasaun iha eskala nasionál, rejionál no internasionál.

Segundu, nu’udar implementadór Konstituisaun ne’ebé sai devér Governu nian atu fó servisu fornesimentu informasaun ne’ebé kredivel nomós sai direitu informasaun sosiedade Timor-Leste ne’ebé garantidu iha artigu 40 no 41 Konstituisaun Timor-Leste nian.

Terseiru, nu’udar instituisaun komunikasaun informasaun, Agência TATOLI la’ós de’it sai produtór informasaun, maibé mós bele iha papél nu’udar “National information clearing house” ne’ebé iha tarefa fó klarifikasaun no informasaun serteza, halakon misinformasaun no dizinformasaun. Bele sai nu’udar “área istória” no “eskritór istória” pátria, nasaun, sosiedade nomós nu’udar “maklibur no fornesedór informasaun ba públiku”.

Kuartu, TATOLI  nu’udar padraun mínimu kompeténsia jornalístika ba jornalista Timor-Leste ne’ebé sempre prodús produtu jornalítiku-karreira jornalístika ne’ebé iha kualidade tuir dinámika sosiál no nesesidade informasaun sosiedade nian.

“Fenómena no dinámika sosiál, dinámika komunikasaun ne’ebé estimula ho dezenvolvimentu teknolojia komunikasaun-informasaun lori konsekuénsia iha Timor-Leste ho paradigma nesesidade informasaun públiku iha ne’ebé TATOLI nu’udar ajénsia notísia nasionál ne’ebé la’ós de’it ezije atubele fornese pakote informasaun iha kontestu “mainstream”, maibé iha futuru bele mós prodús informasaun alternativa ho karáter “taylor made” ne’ebé propoen hosi utilizadór informasaun determinada.

TATOLI nu’udar ajénsia notísia ho karáter multikanál, multimédia, multiplataforma no multitarefa ne’ebé bele mós dezenvolvidu no iha funsaun nu’udar sentru produsaun filme no dokumentasaun nasaun, sentru opiniaun públika nomós fórum informasaun públika, sentru jestaun arkivu no dokumentu nasaun nomós sentru edukasaun-formasaun peskiza no dezenvolvimentu komunikasaun aplikada.

Funsaun oioin, papél, abilidade no ferramenta komunikasaun institusionál ajénsia notisioza ne’e iha nia tempu bele fonte konsumu ba ajénsia notisioza ne’ebé posibilita ajénsia notísia ne’e moris, krexe no dezenvolve nu’udar instituisaun komunikasaun ho karáter “income generate” (bele rezulta konsumidór) no la bebeik nu’udar “cost center” (sai pezu finanseiru).

TATOLI nu’udar ajénsia notísia nasionál ne’ebé krexe no dezenvolve ho jestaun ne’ebé profisionál, apoiadu hosi rekursu umanu ne’ebé kompetente ho apoiu saláriu ne’ebé sufisiente no ho kompeténsia no bele sai “modelu” no “padraun indústria komunikasaun-informasaun no prátika jornalístika” iha futuru ne’ebé ho kualidade-dignidade nu’udar inventáriu nasionál.

Jornalista: Tomé Amado

Editora: Maria Auxiliadora 

 

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!