iklan

DILI

AFMD identifika ona feto potensiál 13 kompete iha eleisaun suku 2023

AFMD identifika ona feto potensiál 13 kompete iha eleisaun suku 2023

Prezidente Eleitu AFEMDIL, Maria de Fátima Amorin. Imajen/Osória Marques.

DILI, 05 outubru 2023 (TATOLI)—Prezidente Asosiasaun Feto Munisípiu Dili, Maria Fátima Amorin Pereira, hateten Asosiasaun Munisípiu Dili identifika ona feto potensiál hamutuk 13 ne’ebé mak sei kandidata-aan be xefe suku hodi kompete iha eleisaun suku iha 28 outubru 2023.

Notisia Relevante: “Xefe suku atuál sai pioneiru ba feto kompete iha eleisaun suku”

“Ami identifika ona feto kandidatu-aan iha postu administrativu lima iha Dili, liuhosi suku 31 ne’ebé mak hodi kompete iha eleisaun suku iha tinan ne’e hamutuk 13, inklui ho sira rekandidata-aan. Ami prontu no preparadu ona hodi apoia atu sira hodi bele brani no kompete ho mane iha eleisaun ne’e,” Maria Fátima Amorin Pereira hateten ba jornalista sira iha kolókiu kona-ba validasaun ba planu estratéjiku SEI nian ba tinan 2023-2028, iha City8, Manleuana, Has-Laran, kinta ne’e.

Nai hateten, feto potensiál na’in-13 ne’e preparadu ona no hein atu aprezenta lista kandidatura ba meza konsellu suku iha loron 13 outubru no sei kompete iha 28 outubru 2023.

“Poder lokál besik ona no ida-ne’e importante tebes hodi motiva no korajen nafatin feto sira, hodi kontribui no fó nia hanoin no atu haforsa ita-nia feto ne’ebé mak prepara kandidatu hodi kompete ho mane sira ba nasaun demekrátiku ida-ne’e,” nia dehan.

Xefe suku Kampung Baru, postu administrativu Dom Aleixo, munisípiu Dili, Alcina Carvalho dos Santos, hateten nia kontinua rekandidata-aan hodi kontinua programa balun ne’ebé planeia ona maibé seidauk realiza.

“Iha períodu ida-ne’e, ha’u hakarak tebes atu rekandidata-aan atu kompete ho mane iha eleisaun suku fulan ne’e, tanba atu kompleta programa ne’ebé durante ne’e halo seidauk hotu. Maibé, dezenvolvimentu iha suku Kampung Alor la’o hela. Agora, karik povu fó fiar no eleitu fali ba períodu 2023-2030 mak planu atu taka kolam livre iha Kampung Alor hodi halo fali ba haki’ak ikan hodi hasa’e ekonómia família nian. Tanba, ha’u-nia moto mak ‘ha’u prontu servi no sai inan ba ema hotu’,” nia hateten.

Autoridade komunitária ne’e hatutan, dezenvolvimentu iha Kampung Alor la’o hela maibé durante ne’e haree kolam ne’ebá livre maibé nakonu ho lixu hela entaun presiza reabilitasaun.

“Ha’u planu halo proposta membru Governu hodi hadi’a kolam depois iha okos ita haki’ak ikan no iha leten ita haki’ak fali manu-rade sira. Aleinde ne’e, planu kria sentru juventude ida hodi kapasita fali juventude ho língua Portugeza, Inglés, Korea, tanba durante ne’e laiha. Hein katak, reeleitu ne’e bele hetan konfiansa atu bele halo dezenvolvimentu iha ami-nia suku laran. Iha ha’u-nia mandatu ne’e halo ona dezenvolvimentu lubuk ida mak estrada tama ona, harii ona sentru saúde, reabilitasaun kolam boot hosi sede suku to’o tasi-ibun no jardin iha Embaixada Korea oin ne’e tanba ha’u-nia kompromisu,” nia dehan.

Nune’e, nia fó korajen ba feto hotu-hotu atu kompete iha eleisaun suku tanba atu sai lideransa ne’ebé di’ak mak tenke kompleta ho feto nia prezensa, hodi kontribui hanoin atu bele halo dezenvolvimentu ba rai-laran liuliu iha suku Kampung Alor.

“Tanba ne’e, ha’u motiva feto maluk iha Timor-Leste atu esforsu no tenke kompete ho mane iha eleisaun suku. Iha eleisaun suku ne’e, ha’u garante tanba mandatu ha’u-nian halo dezenvolvimentu barak,” Xefe suku hateten.

Jornalista : Osória Marques

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!