iklan

DILI

HAK husu Governu atu investe BESI liu 3% iha OJE 2024

HAK husu Governu atu investe BESI liu 3% iha OJE 2024

Koordeandór Monitorizasaun no Advokásia, Asosiasaun HAK, Carlito da Costa, husu ba Governu atu investe ba asuntu Bee-moos, Saneamentu no ljiene (BESI) liuhosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024, liuhosi komunikadu imprensa, segunda (27 novembru 2023). Imajen/Espesiál.

DILI, 27 novembru 2023 (TATOLI)–Koordeandór Monitorizasaun no Advokásia, Asosiasaun HAK, Carlito da Costa, hateten Yayasan HAK husu ba Governu atu investe ba asuntu Bee-moos, Saneamentu no ljiene (BESI) liuhosi Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024.

“Rekomenda ba Governu atu investe ba asuntu BESI tenke liu 3% hodi materializa progama IX Govemu nian, katak asuntu BESI labele adia tan. Govemu tenke kria sistema informasaun ida-ne’ebe adekuadu no uniforme hodi apoiu iha planeamentu integradu ba bee, saneamentu no ijiene,” Carlito da Costa hateten iha konferénsia imprensa ne’ebé realiza iha iha Palapso, segunda ne’e.

Govemu tenke hametin mekanizmu koordenasaun ida-ne’ebe efetivu no integradu entre instituisaun Estadu interligadu sira ba investimentu setór bee no asegura nia sustentabidiade, nune’e presiza halo investimentu ida-ne’ebe integradu no sustentabel ba politika jestaun rekursu bee.

“Husu ba Goveru atu asegura kualidade bee-moos liuhosi teste laboratóriu hodi hatene kualidade bee tantu iha área urbana no área rural. Husu ba Govemu atu halo edukasaun sívika hodi konsiensialza komunidade sira relasiona direitu no dever nu’udar sosiedade siviku,” nia dehan.

Husu ba Parlamentu Nasionál (PN) liuliu Komisaun E atu apoiu Ministériu Obra Publka ho Ministériu relevante sira seluk hodi diskute investimentu Orsamentu Jerál Estadu ne’ebé natoon ba asuntu BESI ba tinan 2024.

Parlamentu Nasional Komisaun E ne’ebé trata asuntu infraestrutura atu optimaliza liután servisu fiskalizasaun ba kondisaun asesu bee komunidade nian iha área urbana no rurál.

“Governu atu halo alterasaun ba dekretu-lei númeru 04/2004 atu prioritiza ba investimentu, melloramentu no asegura sustentabilidade sistema bee rurál liuhosi fó insentivu ba Grupu Maneja Fasilidade (GMF),” nia hateten.

Rekomendasaun hirak ne’e bazeia ba rezultadu Monitorizasaun HAK periodikalmente kada fulan-tolu (3) ba asuntu direitu umanu, asuntu saúde, edukasaun, agrikultura, seguransa, asuntu rai no bee-moos iha munusípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili no Ermera hodi observa direta no entrevista ho Grupu Alvu Estratéjiku no Diretór Dirasaun Munisipál sira hodi rekolla informasaun no dadus ligadu asuntu bee-moos.

Tanba amostra dadus deskobrementu bee-moos komunidade iha munisípiu neen (6) mak Viqueque iha suku Bibileo, komunidade uma kain 499 mak asesu ba bee posu no uma-kain 190 mak asesu bee-matan.

Iha suku Bahalara-Wain ne’e, komunidade uma kain 900 mak asesu ba bee posu no uma-kain 119 mak asesu bee matan no suku Uma Tolu iha uma kain 761 mak asesu bee posu.

Munisípiu Baucau iha Suku Tequinomata, komunidade uma-kain 113 mak asesu bee posu, iha suku suku Ceisal iha komunidade uma-kain 425 mak asesu bee-matan.

Agora, iha Ainaro iha suku Mulo ne’e iha komunidade uma-kain 1.055 mak asesu bee-matan, suku Soro ne’e iha komunidade uma-kain 380 mak asesu bee-matan, suku Casa iha komunidade uma kain 211 mak asesu bee-matan.

Munisípiu Aileu iha suku Lausi ne’e iha komunidade 113 ne’ebé asesu bee-matan, suku Liurai iha komunidade uma kain 917 mak asesu bee-matan.

Iha munisípiu Dili, iha suku Camea ne’e komunidade uma-kain 561 mak asesu bee-matan rua (2), suku Becora iha komunidade uma-kain 393 mak asesu bee-matan.

Munisípiu Ermera, iha Suku Estadu ne’e komunidade uma-kain 354 mak asesu bee-matan, suku Poetete ne’e komundade uma-kain 319 mak asesu bee-matan.

Nune’e, ezije liután demanda ema-nian asesu ba bee, no laiha sistema informasaun bee, saneamentu no ijiene ne’ebé bele kontribui ba entidade Estadu sira atu elabora planeamentu ne’ebé korespende ba kondisaun komunidade nian asesu bee tantu iha rurál inklui urbana.

“HAK fiar tebes, kompromisu programa IX Governu nian ne’ebé investe be BESI báziku labele adia tan. Hein katak durante periodu tinan lima, Governu iha pleaneamentu ba investimentu ida-ne’ebé adekuadu, kria mekanizmu koordenasaun iha instituisaun sira seluk ne’ebe efetivu hodi dezenvolve no kontribui ba mudansa ne’ebé boot asesu komunidade nian ba bee-moos ida seguru, sustentável no inkluzivu,” nia dehan.

Jornalista : Osória Marques

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!