DILI, 01 dezembru 2023 (TATOLI) – Institutu Nasionál Kombate HIV/SIDA hamutuk ho parseiru sira halo lansamentu ba planu estratéjiku nasionál INCSIDA 2024 hodi luta kontra HIV iha Timor-Leste.
“Ohin ita hamutuk iha ne’e hodi halo lansamentu ba Planu Estratejiku Nasionál INCSIDA 2024 hodi luta kontra HIV iha ita-nia rain tanba ita haree katak HIV ho numeru boot iha komunidade nia leet”, Prezidente INCSIDA Daniel Marçal hateten bainhira selebra loron mundiál HIV/SIDA iha BJ Habibie, ohin.
Nia dehan, populasaun oituan iha Timor-Leste tanba ne’e bainhira afeta ona moras HIV/SIDA bele lalais ba halo tratamentu saúde iha fasilidade saúde ne’ebé mak besik.
“Se ita la halo tratamentu mak ita sei hasoru dezafiu, tanba ne’e iha eventu boot ida-ne’e fó hanoin ba ita hotu katak ita tenke servisu makas hodi kombate hahalok sira ne’ebé mak sai poténsia tebes ba transminsaun HIV/SIDA iha ita-nia rai laran”, nia afirma.
Tanba ne’e, nia agradese ba parseiru sira hanesan UNFPA, Organizasaun Mundiál Saúde no mós IOM ne’ebé durante apoiu finanseiru ba atividade VIV/SIDA ida-ne’e.
Iha fatin hanesan, Adjunta Fundu Populasaun Nasaun Unida (UNFPA) iha Timor-Leste, Domingas Bernardo, informa planu estratéjiku ida-ne’e ho objetivu atu hametin INCSIDA nu’udár orgaun koordensaun ida hodi intensifíka esforsu sira ba prevensaun HIV/SIDA no mitiga impaktu husi HIV/SIDA iha Timor-Leste.
“Inisiativa foun ida-ne’e hanesan pasu inportante ida iha Timor-Leste nia luta ne’ebé nunka hotu, kontra epidemia HIV, ida-ne’e nu’udár sinál esforsu koletivu ida atu hatan ba preokupasaun ba númeru HIV ne’ebé aumenta no Infesaun Hada’et husi Relasaun Seksual iha grupu populasaun oioin, inklui aumenta dala-sanulu entre inan isin-rua sira no pasiente Infeksaun Hada’et husi Relasaun Seksuál (IHRS/STIs).
Nia haktuir, iha lansamentu ba Planu Estratéjiku Nasionál, UNFPA espera organizasaun nia kompromisu firme atu apoiu INSCIDA, Ministériu Saúde, organizasaun ho baze komunitária no organizasaun non-govermental iha sira-nia misaun konjuntu.
“UNFPA re-afirma nia kompromisu firme atu apoiu INSCIDA, Ministériu Saúde, organizasaun ho baze komunitária no organizasaun non-govermental iha sira-nia misaun koletivu atu hasa’e konsiensilizasaun kona-ba prevensaun HIV, redú estigma no diskriminasaun no kontribui ba objetivu ne’ebé boot hodi hakotu transmisaun moras husi inan ba oan, Sifilis- no Hepatitis B”, nia hateten.
Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde iha Timor Leste, Arvind Mathur dehan OMS nu’udar parseiru ida-ne’ebé tau fiar ba Ministériu Saúde sei kontinua kolabora iha parte hotu-hotu, habelar konsiénsia, hametin rezultadu programa, ka elabora estratéjia no matadalan importante sira.
“Hamutuk ho ita-boot sira, ita hotu halo kompromisu atu buka hatene no halo asaun. Ko’alia hasoru estigma no diskriminasaun, ajuda foin-sa’e sira hola lideransa iha resposta ba AIDS atu nune’e servisu sira bele responde ba sira-nia nesesidade. Hatene ita-nia estatutu no enkoraja sira ne’ebé hale’u ita atu iha konsiénsia mak ita-nia instrumentu ne’ebé forte liu iha luta ida-ne’e”, Arvind Mathur konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva




