MNEK prezide forum ministeriál entre Uniaun Europeia no Nasaun Indo-Pasífiku iha Bruxella

DILI, 02 fevereiru 2024 (TATOLI)— Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Timor-Leste, Bendito dos Santos Freitas simu konvite atu ko-prezide Forum Ministeriál ba da-toluk entre Unian Europeia no nasaun membru Indo-Pasífiku, ne’ebé hala’o iha Bruxella, Bélgica, iha loron 2 fevereiru tinan ne’e.
Liuhosi nota ne’ebé Agência TATOLI katak, antes ne’e, Ministru Bendito Freitas hetan fi’ar husi Sekretáriu Jerál Organizasaun Estadu Áfrika Karaíbas no Pasífika (OACPS-sígla inglés), George Rebelo Pinto CHICOTI hodi ko-prezide reuniaun entre Uniaun Europeia no OACPS, iha Samoa hahú husi loron 14 to’o 15 novembru 2023, iha ne’ebé rezultadu finál husi reuniaun ne’e, konsege prodús duni akordu Samoa hodi troka akordu Kotonu ne’ebé mak kaduka ona iha tinan hirak liubá.
Ho esperiénsia hirak ne’e maka, Enviadu Espesiál Uniaun Europeia ba Indo-Pasísiku, Richard Tibbls, iha 31 janeiru 2024, hasoru malu ho Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Timor-Leste, Bendito dos Santos Freitas, husu Ministru Benedito Freitas nia disponibilidade dala ida tan atu ko-prezide forum ministeriál ba da-toluk entre Uniaun Europeia ho nasaun membru Indo-pasífiku sira.
Nune’e, Ministru Bendito Freitas aseita ho pedidu husi Enviadu Espesiál Richard Tibbls, hodi kontinua kedas halo diskusaun téknika hodi atualiza ajenda sira kona-ba sessaun kona-ba forum refere.
“Konvite atu MNEK Timor-Leste ko-prezide enkontru estratéjika entre relasaun Uniaun Europeia ho Indo-Pasífiku, ida-ne’e hanesan konfiansa ida ba Timor no mós atu bele reprezenta kualidade no potensialidade Timor-Leste nian, Timor-Leste nia partsipasaun, Timor-Leste nia asaun no Timor-Leste nia kontribuisaun pensamentus atu bele promove liután Timor-Leste nia vizibilidade iha mundu diplomasia nian, atu reforsa kona-ba nesessidade fundamentais ba investimentu ekonómiku, ba polítika externa atu bele promove kooperasaun mais estrita, mais forte ho nasaun hotu-hotu prinsipalmente relasaun Uniaun Europeia ho Indo-Pasífiku nian haree kona-ba assuntus globais, ameasa kona-ba mudansas klimátika,” hatete Ministru Bendito.
Entretantu, ajenda ne’ebé mak diskute iha Forum Ministeriál ba-datoluk mak hanesan, Dezafiu Jeopolítika no Seguransa iha Indo-Pasífiku (Geopolitical and Security Challenges in the Indo-Pacific); Fahe Prosperidade, Reziliénsia Ekonómika no Investimentu (Shared prosperity, economic Resilience and Investment) no Haburas Tranzisaun ne’ebé Maus ba Ambiente no ba Energia (Accelerating the Green and Energy Transition).
Hosi agenda tolu ne’e maka, Ministru MNEK, Bendito Freitas sei ko-prezide iha reuniaun Indo-pasífiku no sei prezide diskusaun meza-redonda ne’ebé sei ko’alia kona-ba “Green Economy” hamutuk ho nasaun estadu membrus 24, no nia rezultadu mak sei relata fila-fali iha reuniaun plenária.
Entretantu, nasaun estadu membrus husi Indo-Pasífiku hamutuk 40 ne’ebé kompostu husi: Austrália, Bangladesh, Bhutan, Brunei, Cambodia, Repúblika Demokrátika Korea, Índia, Indonézia, Japaun, Laos, Malázia, Maldives, Mongolia, Myanmar, Nepal, Nova Zelándia, Pakistaun, Repúblika Popular Xína no seluk tan.
TATOLI

