OÉ-CUSSE, 15 fevereiru 2024 (TATOLI) – Diresaun Nasionál Alterasaun Klimátika (DNAK), husu ba autoridade sira iha munisipíu atu integra asuntu alterasaun klimátika iha Planu Asaun Anuál (PAA), nune’e bele halo adaptasaun no mitigasaun iha programa prioridade munisípiu.
Diretór DNAK, Augusto Manuel Pinto, hato’o apelu ne’e bainhira sensibilizasaun kona-bá polítika alterasaun klimátika ba entidade sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), kinta ne’e.
Notísia relevante:Governu prioritiza alterasaun klimátika hodi atinje ekonomia sustentável
Diretór Nasionál ne’e, informa, sensibilizaun ne’e bazea dadus alterasaun klimátika nasionál ne’ebé halo estudu hosi Jon Barnet et al iha 2005 katak, temperatura iha Timor-Leste komesa sa’e ona, no sei kontinua sa’e hosi 0,3-1.2oC iha 2070.
Entretantu, tuir dadus iha 2011 hatudu katak, tasi-been iha Timor-Leste sa’e ona 5.5 mm kada tinan no Organizasaun Peskiza Sientífika lndustriál Commonwealth (CSIRO, sigla inglés), katak Timor-Leste hetan udan menus iha tempu udan, nee-matan balun menus no maran.
Nune’e mós udan maka’as dalaruma iha bailoron, tasi-been sei sa’e fatin barak iha Timor-Leste inklui fatin balun iha Lautem, Baucau, Manatuto vulneravél ba mudansa klimátika.
Parte tasi-ibun iha kapitál Díli sei iha tasi-okos iha tempu tinan atus lima mai tanba kada atus-ida tasi-been sa’e besik metru ida.
“Objetivu hosi sensibilizaun ne’e atu fahe informasaun kona-bá oinsá atu tau atensaun no integra programa alterasaun klimátika kada setorál sira iha nível munsípiu, tanba polítika alterasaun klimátika ne’e, hetan ona aprovasaun iha Konsellu Ministru iha loron 22 dezembru 2021, atu oinsá bele halo adaptasaun no mitigasaun ba alterasaun klimátika,” Augusto Manuel Pinto, ko’alia iha sensibilizasaun ne’e.
Nia informa, atividade sensibilizasaun ne’e, hala’o ona iha munisipíu hotu hela Oé-Cusse ho Atauro, tan ne’e importante, ba autoridade sira iha munisípiu, bainhira halo Planu Asaun Anuál (PAA), bele integra kestaun alterasaun klimátika iha planu prioridade munisípiu nian.
“Ida-ne’e atu fó atensaun ba ita katak, saida mak ita presiza halo hodi responde hosi Orsamentu Jerál Estadu, no mós oinsa ita bele mobiliza fundu sira-ne’ebé liga ba mudansa klimátika mai rai laran, atu tau atensaun ba asaun adaptasaun no mitigasaun, ne’ebé daudaun ita halo, tanba Timor-Leste mós hetan ona impaktu maka’as hosi mudansa klimátika liuhosi asaun tesi no sunu, maske kontribuisaun la’ós boot maibé iha,” nia katak.
Notísia relevante:Horta toka asuntu mudansa klimátika iha ONU
Reprezentante Prezidente Autoridade RAEOA liuhosi Asesór Trata Asuntu Sosiál, Agostinho Caet, konsidera sensibilizasaun ne’e importante ba autoridade munisípiu presiza hatene, nune’e bele integra ba iha programa prioridade autoridade nian.
Autoridade foun foin simu pose iha janeiru ne’e, daudaun foin estabelese servisu, no komisaun hahú rekolla ona informasaun, bele sai hanesan prioridade durante mandatu nian.
“Ita iha ona planu estratéjiku anteriór, ita sei halo revizaun haree karik alterasaun klimátika importante, tanba ita kontinua prátika tesi ai no sunu rai tanba nesesidade, ida-ne’e maka kontribui ba iha mudansa klimátika, tan ne’e informasaun sira-ne’e, sai hanesan prioridade Autoridade nian ba PAA bele tau atensaun ba asuntu ne’e,” nia katak.
Notísia relevante: PN ratifika konvensaun alterasaun klimátika
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Evaristo Soares Martins




