DILI, 16 fevereiru 2024 (TATOLI) – Organizasaun Naun Govermentál FONGTIL aprezenta rezultadu deskobrimentu auditoria sosiál ba 2022-2023, asaun ne’e efetua iha Munisípiu Viqueque, Aileu no Ermera.
“Atividade ida-ne’e ami fó oportunidade ba ami-nia membru sira ne’ebé mak halo ona auditáriu sosiál hanesan setór agrikultura, edukasaun, saúde no infraestrutura bázika ne’ebé mak iha, entaun aprezenta rezultadu deskobrementu ne’ebé mak iha kona-ba oinsá ita-nia komunidade sira atu asesu ba bee no saneamentu báziku sira ne’ebé mak iha terenu”, Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentin Pinto, hateten ba jornalista sira bainhira konklui workshop nasionál iha Hotel Timor, ohin.
Nia esplika, iha auditoria sosiál ida-ne’e haree jestaun edukasaun kona-ba merenda eskolar sira ne’ebé mak lao iha terenu, depois kona-ba uma naroman ba povu ne’ebé Governu sesante implementa, kona-ba setór saúde ba prestasaun servisu, oinsá mak bele fasilita defisiénsia sira atu fó atendimentu iha fasilidade publiku sira, entaun deskobrimentu ida-ne’e nia rezultadu ne’ebé mak signifikante tebes.
“Tanba ne’e mak ohin ami entrega rezultadu balun ba Vise Primeiru Ministru no Ministru Kordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Komunitáriu. Ministru rasik sujere ona mai ami katak semana oin ami atu kontinua brienfing di’ak liután ba deskobrentu ida-ne’e hodi ajuda Governu oinsá mak iha diskusaun ba orsamentu oin mai, karik sira bele konsidera hanesan prioridade servisu ne’ebé mak sira halo atu promove kona-ba melloramentu”, nia afirma.
FONGTIL rekoñese katak bee no saneamentu sai nafatin problema ba populasaun sira iha Dili, tantu munisípiu sira, tanba ne’e ho deskobrementu ida-ne’e husu Governu atu bele rezolve situasaun sira-ne’e iha futuru.
“Ami konsiente katak asesu ba bee no saneamentu báziku, ita nafatin problema iha Dili tantu iha área rurál tanba bee no saneamentu hanesan direitu báziku ida-ne’ebé mak sidadaun nian. Uma-kain sira tenke hetan tuir padraun sira ne’ebé mak iha atu bele ajuda sira ho membru família sira uma laran hodi lao tuir kona-ba prátika ijiéniku tanba ita hatene ita-nia persentajen ba saneamentu báziku ita seidauk ultrapasa kona-ba metade, entaun ita sei 35%, númeru ida ne’ebé mak sei kiik liu, entaun Governu no ajénsia hothotu esforsu”, nia esplika.
Nia afirma, ho deskobrementu ida-ne’e sei enkamiña ba ministériu relavante sira atu haree no bele ajusta ba orsamentu hodi bele promove mudansa sira-ne’e iha futuru.
“Ami-nia membru sira halo deskobrimentu ida-ne’e, ami kontinua enkamiña ba ita-nia ministériu relevante sira atu haree oinsá mak bele ajusta iha Orsamentu Jerál Estadu nian hodi promove mudansa”, nia subliña.
Iha fatin hanesan, Koordenadór Plataforma Nasionál Bee Saneamentu no Ijiéne Timor Leste, Januario Amaral, dehan auditoria sosiál ba bee no saneamentu sira iha Munisípiu Viqueque Aileu no Ermera importante atu deskore problema.
“Iha kada munisípiu, ita foku liubá suku rua hanesan iha Viqueque ita haree liubá Suku Manuleten no Uma Tolu, Aileu iha Suku Saburia no Asumau inklui Ermera iha Suku Goulolo no Railaku. Husi munisípiu tolu ne’e kada suku rua no sistema ida ne’ebé mak ita halo auditoria sosiál no rezultadu deskobrementu mak ita identifika suku neen ne’e kuaze problema funsionamentu tornera públika sira la funsiona totál”, Januario Amaral informa.
Nia afirma, ida seluk mak inkluzaun sosiál, tornera sira-ne’e la sensivel ba inkluzividade signifika katak sistema sira ne’e rampa la iha, entaun husi deskobrementu ne’e, sasan sira tama la inklusivu nian.
“Seluk mak grupu jestaun fasilidade ne’ebé mak garante ba funsionamentu sistema sira iha área rural, ida-ne’e kuaze ita halo auditoria no rezultadu la funsiona hotu no kauza husi ema na’in ida de’it mak servisu voluntáriu, entaun ida-ne’e sai impkatu boot ba sira-nia funsionamentu atu sira bele hola papel hodi tau matan ba bee sira iha área rural”, nia relata.
Aleinde munisípiu tolu ne’e, sei hili hotu munisípiu sira seluk atu halo deskobrementu ba auditoria sosiál hodi haree ba problema bee no sanemantu sira iha fatin ne’eba.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezitu Silva