DILI, 27 fevereiru 2024 (TATOLI)—Organizasaun naun-governamentál (ONG), La’o Hamutuk – Institutu Timor-Leste ba Monitór no Analiza Dezenvolvimentu, liuhusi konferénsia imprensa, hateten, Timor-Leste presiza dezenvolve, hakbiit kapasidade produtivu sira liuhusi redús dependénsia sira ba importasaun no investe produsaun lokál hodi responde nesesidade povu nian, liliu iha área agrikultura no aproveita investimentu estratéjiku.
Razaun, tuir La’o Hamutuk, agrikultura esensiál tebes ba moris lorloron komunidade sira iha área rurál, alende rezolve seguransa ai-han, rendimentu uma-kain no hadi’a nutrisaun uma-kain idaidak.
No, aproveita investimentu estratéjiku sira hanesan uza teknolojia importadu sira ne’ebé mak amigu ambiente no Estadu fó asisténsia inséntiva oinsá dezenvolve indústria ki’ik sira, proteje no haforsa indústria ki’ik sira.
“Ho nune’e neneik ita bele ona hakbiit abilidade iha ita-nia joven sira, fornese oportunidade serbisu, redús dependénsia sira no asegura duni povu Timor-Leste ba future ida ne’ebé sustentável liu,” Peskizadora La’o Hamutuk Eliziaria Febe Gomes, hateten, hodi afirma pozisaun La’o Hamutuk nian sobre TL nian asinatura adezaun ba organizasaun Komérsiu Internasionál ka WTO, iha salaun La’o Hamutuk, Bebora, Dili, tersa ne’e.
Tanba ne’e, sosiedade sívil ne’e rekomenda ba Governu da-IX no Parlamentu Nasionál atu fó prioridade no apoiu rekursu finanseiru, merkadu sira, investe setór produtivu, halo diskusaun nakloke, no seluktan.
“Fó prioridade no apoia rekursu finanseiru hodi reforsa setór edukasaun, atu prodús rekursu umanu ne’ebé di’ak no preparadu atu tama iha kampu servisu, iha rai-laran,” Peskizadora Eliziaria Febe Gomes hateten.
Nia hatutan, fó prioridade no rekursu finanseiru hodi reforsa sistema saúde iha rai- laran no hadi’ak problema má nutrisaun (stunting) ne’ebé sei as iha rai laran. No, fó prioridade ba hadi’ak rekursu bee-moos, saneamentu ho infraestrutura bázika ne’ebé di’ak no sustentável ba povu.
Fó prioridade ba hadi’ak merkadu sira iha Dili no Munisípiu hotu ho padraun ne’ebé di’ak no ajuda vendedór-ki’ik sira atu iha fatin-seguru no dignu hodi hala’o ekonomia loron-loron.
“Kontinua investe ba setór produtivu sira, atu iha produsaun ai-han di’ak no sustentável ba konsumu no mós ba merkadu,” La’o Hamutuk rekomenda.
Notísia relevante:Timor-Leste formalmente asina ona deklarasaun sai membru OMK
Organizasaun naun-governamentál ne’e mós liuhusi nia peskizadora rekomenda atu “Realiza diskusaun kle’an no nakloke ho entidade hotu, Sosiedade Sívil no públiku antes foti asaun ida ne’ebé ikus liu sei hatodan mós ba povu ki’ik sira, atu la sakrifika ba futuru nasaun Timor-Leste. Tanba ne’e, husu Governu presiza hadi’a problema iha rai-laran sira ne’e hafoin atu tama iha OMK”.
Iha fatin hanesan, Peskizadór La’o Hamutuk, Mariano Fereira, husu Governu hadi’a uluk situasaun rai-laran hanesan edukasaun, saúde infraestutura bázika sira hafoin tama iha OMK.
Nia aprofunda, problema Timor-Leste ema hotu hatene hanesan problema ekonomia no mós dependénsia maka’as ba importasaun sira.
“Produtu importadu sei domina liután ita-nia merkadu. Entaun, ida ne’e sai preokupasaun boot ba ita,” nia subliña.
Nune’e mós, Celestino Gusmão, Peskizadór La’o Hamutuk, akresenta katak Timor leste hanesan nasaun foun atu kompete iha OMK maibé presiza haree no tetu didi’ak tanba TL sei problema hela ba infraestutura bázika sira.
“Tanba ne’e mak ami sujere ba Governu katak tenke proteje ita-nia povu hafoin halo kompetisaun ho nasaun seluk, tanba asuntu sira ne’e ita labele ansi maibé neneik tuir ita-nia kapasidade ne’ebé mak iha,” Celestino Gusmão konklui.
Entretantu, Timor-Leste formaliza ona nia adezaun liuhusi asina deklarasaun konjunta através Vise-primeiru-ministru no Ministru koordenadór asuntu ekonomia, Francisco Kalbuady Lay no Diretora-jerál OMK, Ngozi Okonjo-Iweala, iha Abu Dhabi, Emiradus Arabes Unidu (EAU), iha 26 fevereiru.
Seremónia asinatura ne’e testamuña direta husi Prezidente repúblika, José Ramos Horta, inklui ekipa delegasaun Timor-Leste nune’e mós autoridade relevante sira.
Notísia relevante:Kronolojia adezaun Timor-Leste ba OMK husi ínisiu to’o ofisiál
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo




