iklan

HEADLINE, KAPITÁL

Iha konteúdu Sirkulár munisipál husu ema hotu responsabiliza lixu, la’e sansaun

Iha konteúdu Sirkulár munisipál husu ema hotu responsabiliza lixu, la’e sansaun

Ekipa saneamentu raut hela lixu iha área Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 07 marsu 2024 (TATOLI) – Xefe Departamentu Saneamentu Munisípiu Dili, Domingos do Santos Soriano, relembra katak Autoridade Munisipál Dili fó sai ona sirkulár ida iha novembru 2023, katak se mak so’e foer arbriu sei hetan sansaun ka selu koima hosi $5 to’o $500.

Iha dekretu lei númeru 33/2008, 27 agostu, artigu 8 kona-ba koima ka multa sira hateten infrasaun sira ne’ebé hakerek iha dekretu ne’e konstitui nu’udar kontra ordenasaun no sei multa tuir pena  ne’ebé definidu.

‘’Bazeia ba dekretu lei 33/2008 hateten katak se mak soe foer arbiru sei hetan sansaun nune’e iha fulan novembru 2023 bainhira sirkulár hosi Autoridade Munisípiu Dili ho númeru 835/2023 nian ne’ebé fó sai tan katak se mak soe foer arbiru sei hetan selu koima husi $5 to’o $500’’, Domingos do Santos Soriano dehan.

Nia afirma, sirkulár distribui hotu ona ba loja sira iha kapitál Dili no husu responsabilidade atu soe lixu to’o iha Tibar.

“Ami-nia sirkulár husi AMD distribui ona ba loja sira iha kapitál Dili ne’ebé mak halo atividade negósiu sira katak bainhira prodús lixu, tenke ba so’e iha tibar, eseptu ba lixu komunidade mak empreza lokál sira ba raut no ba soe iha tibar”, Soriano dehan.

Soriano salienta katak autoridade Dili prepara hela rekursu umanu atu servisu hamutuk ho xefe suku sira bainhira hetan komunidade sira so’e foer arbiru, tenke atua no fó sansaun.

“Ami mós prepara hela rekursu hodi servisu hamutuk ho ekipa xefe suku sira, bainhira ita hetan ona komunidade sira so’e foer arbiru konserteza ita tenke halo atuasaun ona no fó sansaun no selu tuir sirkulár ne’ebé mak ita distribui tiha ona”, nia esplika.

Nia rekorda, dekretu lei númeru 33/2008 durante ne’e seidauk implementa tanba iha 2015 no 2016 rekursu umanus seidauk sufisiente no  impedimentu husi nivel altu sira katak sei haree ba komunidade sira-nia moris, ho ida-ne’e mak muda to’o agora.

“Maibé bazeia ba sirkulár ida ne’ebé mak distribui ona, ida-ne’e ami implementa ona signifika ami aviza ona ba komunidade no kria ona ekipa hodi servisu hamutuk ho autoridade sira atu haree, se mak so’e foer arbiru tenke kaer no tenke fó sansaun ona bazeia ba dekretu lei númeru 33/2008 no mós sirkulár númeru 835/2023”, nia reforsa.

Nia dehan, bainhira haree loja nain sira mak so’e foer iha lixu fatin mak AMD sei fó koima $500. Hanesan komunidade baibain mak soe foer arbiru tenke haree nia soe lixu ida oinsá  ne’e, hafoin fó $5 ba leten.

Parte seluk, Xefe Suku Caicoli, Hipolito Marques Sarmento, husu ba Governu atu implementa lei númeru 33/2008 ho regirozu atu ema hotu ne’ebé mak la kumpre so’e foer arbiru tenke fó sansaun.

“Ha’u husu ba Governu atu implementa lei ne’e ho regirozu, se ema ruma kontra lei hodi so’e foer nafatin tenke fó sansaun no labele hateke de’it”, Hipolito Marques Sarmento informa ba TATOLI iha nia kna’ar fatin Caicoli, ohin.

Nia rekoñese, iha Suku Caikoli komunidade prodús lixu uitoan de’it, maibé loja na’in xineza,  benkel no restaurante iha Suku Caikoli, ema estranjeiru barak mak prodús lixu barak liu dúke komunidade baibain.

“Tanba ne’e, ami husu ba Governu liuliu IX Governu Konstituisionál katak fó atensaun ba loja xineza sira ne’ebé mak faan sasan iha kapitál Dili katak sira tenke tula rasik sira-nia lixu ba tibar no labele tau hamutuk ho lixu komunidade nian iha área sira ne’ebé mak iha”, nai konklui.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!