OÉ-CUSSE, 08 jullu 2024 (TATOLI) – Institutu Nasionál Kombate VIH/Sida, Institutu Públiku (INCSIDA, I.P), disponibiliza formasaun ba profisionál saúde sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) atu hadi’ak atendimentu ba ema ne’ebé infetada ba vírus ne’e iha instalasaun saúde sira ho dignu.
Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal, hateten formasaun ne’e hala’o durante loron lima, hahú iha segunda no termina iha sesta semana ne’e, nia alvu ba pesoál saúde no konselleiru sira-ne’ebé serbisu iha parte atendimentu ba ema ho VIH/Sida.
“Ita halo formasaun ne’e tanba iha problema stigma no diskriminasaun sei iha pesoál saúde sira balun. Segundu, balun seidauk iha koñesimentu tanba foin komesa fali serbisu iha fatin foun, entaun persiza formasaun, nune’e sira tenke hatene ema ho HIV/Sida nia lala’ok ne’e oinsá”, Daniel Marçal ko’alia iha sesaun abertura formasaun iha salaun Padimau, Oé-Cusse.
Ba nia, formasaun importante ba profisionál saúde sira, nune’e bainhira halo atendimentu ho kualidade hodi hamenus stigma no diskriminasaun, nune’e ema ne’ebé moras ho VIH/Sida barak mak hakbesik aan bá instalasaun saúde sira atu hetan tratamentu.

Tuir nia, dalabarak ema sira-ne’ebé moris ho vírus ne’e lakohi koopera ho parte saúde tanba moe no iha pesoál saúde balun gosta konta sai ba públiku.
“Tanba ne’e, formasaun durante loron lima bele hasa’e sira-nia kapasidade atu halo atendimentu ida di’ak liu ba maluk sira-ne’e sofre HIV/Sida, nune’e bele hatún stigma ho diskriminasaun no salva povu Oé-Cusse husi kazu tranzmisaun vírus ne’e”, nia espera.
Tuir dadús, to’o marsu 2024, INCSIDA rejista ona kazu ema ho VIH/Sida hamutuk 2.042, maioria iha Dili, Bobonaro, Covalima, Oé-Cusse, Baucau no balun iha munisipíu seluk. “Kazu ne’e sofre barakliu husi idade produtiva tinan 15 to’o 25”, nia adianta.
Notísia relevante: INCSIDA ho parseiru lansa planu estratéjiku nasionál atu luta kontra HIV
Formadór ba programa VIH/Sida, Bonifácio de Jesus, fó sai katak formasaun ne’e sei fahe informasaun bázika ba pesoál saúde sira atu komprende saida mak VIH no kondisaun SIDA no ne’e sei ko’alia mós kona-bA moras hada’et husi relasaun seksuál sira.
“Informasaun bázika ba diagnóstiku ho sinál sira ho tratamentu, ida-ne’e importante liu ita hakarak atu fahe mós informasaun oinsá ajuda mós ita-nia pesoál sira, liuliu iha karaterístika ema nian atu atende ita-nia pasiente sira-ne’ebé ho adekuadu liu hodi hamenus stigma no diskriminasaun iha instalasaun saúde sira, nune’e pasiente sira bele konfortavel liu atu ba iha fatin ne’ebé hetan atendimentu”, nia realsa.
Notísia relevante: INCSIDA husu Oé-Cusse oan hamutuk kombate tranzmisaun VIH/Sida
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editora: Maria Auxiliadora




