iklan

AINARU, HEADLINE

KFP rekoñese administrasaun públika sei enfrenta dezafiu barak 

KFP rekoñese administrasaun públika sei enfrenta dezafiu barak 

Prezidente KFP, Agostinho Letêncio de Deus. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 16 jullu 2024 (TATOLI) – Prezidente Komisaun Funsaun Públika Agostinho Letêncio de Deus, hateten bazeia ba rezultadu diagnóstiku ne’ebé Komisaun Funsaun Públika halo ba instituisaun Estadu sira, deteta katak administrasaun públiku sei infrenta dezafiu barak.

“Bazeia ba diagnóstiku ne’ebé mak ami iha kuatru mandatu ida-ne’e halo los duni katak iha hela problema lubuk ida, dezafiu lubuk ida ne’ebé mak enfrenta husi ami funsionáriu sira iha administrasaun públika hotu. Ita-nia problema prinsipál ida mak forsa traballu aumenta ba bebeik maibé iha kada setór sei mosu nafatin limitasaun atendimentu públiku, entaun iha parte ida-ne’e ita haree katak númeru aumentu maibé atendimentu ladún másimu”, Letêncio dehan ba TATOLI iha ámbitu aniversáriu loron nasionál Funsaun Públika ba dala-10 ne’ebé hala’o iha Munisípiu Ainaro foin lalais ne’e.

Nia dehan, situasaun seluk mak ita haree liña ministeriál sira kontinua hamosu rejime espesiál kareira no parte seluk mós ita hahú haree iha institusaun kompente sira hanesan IP no EP sira aumenta ba bebeik maibé dala ida atedimentu sei sai hanesan dezafiu ida.

Letencio mós fundamenta, iha diagnóstiku ne’e Komisaun Funsaun Públika mós deteta katak kareira funsionáriu públiku sai mós problema liuliu ba saláriu ba rejime espesiál no rejime jerál kontinua sai problema.

“Ita-nia deskobrimentu ne’ebé mak ita halo katak tendénsia ema nian iha ministériu sira barak mak hamosu rejime profisionál ka rejime espesiál ho saláriu ne’ebé bo’ot, enkuantu rejime jerál sira mantein ho saláriu ki’ik ida-ne’e, ita haree katak laiha balansu”, nia adianta.

Nia hateten, dezafiu seluk ne’ebé ita enfrenta mak laiha balansu entre forsa traballu husi nasionál no munisípiu, ezemplu; funsionáriu laiha balansu katak Miistériu Ensinu Superiór kuaze funsionáriu permanente la to’o 100.

“Entaun problema ne’ebé mak ita deteta katak maske iha númeru forsa traballu aumenta, maibé iha parte seluk laiha balansu entre ministériu ho ministériu seluk, entre munisípiu ho nasionál, ida-ne’e mak sai problema”, nia dehan.

Nia esplika, relatóriu husi rezultadu diagnóstiku ne’ebé KFP halo ba instituisaun Estadu sira la deteta má administrasaun iha kada ministériu tanba atu deteta katak ministériu ida prátika má administasaun tenke liuhusi investigasaun husi Komisaun Funsaun Públika, Inspesaun Jerál Estadu no Komisaun Anti-Korrupasaun.

“Ida-ne’e ami halo diagnóstika, maibé atu identifika má administrasaun ne’e presiza liuhusi investigasaun ida klean ruma foin mak dehan ministériu ida-ne’e komete má administrasaun”, nia dehan.

Tinan oin KFP kompromete halo rekrutamentu no promosaun antiguidade ba funsionáriu ne’ebé servisu to’o ona tinan ualu

Iha biban ne’e, Prezidente Komisaun Funsaun Públika, hateten Komisaun Funsaun Púbika iha programa ida kona-ba promosaun ba funsionáriu maibé tenke priénse rekezitu ne’ebé define husi Konsellu Ministru.

“Ita mós tau ona iha planu tinan oin, sei halo mós rekrutamentu no sei halo mós promosaun por antiguidade ba funsionáriu sira ne’ebé servisu liu ona tinan ualu tanba ita haree katak kuaze 4.000-resin funsionáriu públiku mak nunka promovidu, hahú husi sira-nia primeiru rekrutamentu to’o agora, entaun ita bele aprezenta fali planu ruma ka proposta ruma ba Konsellu Ministru atu bele konsidera promosaun por antiguidade”, nia revela.

“Iha tinan ida-ne’e, ita sei propoen ba Konsellu Ministru kona-ba polítika promosaun por antiguidade ba funsionáriu sira ne’ebé mak liu ona tinan ualu sira bele iha promosaun ne’ebé mak lahanesan ho sira seluk”, nia konklui.

Jornalista: Natalino Costa

Editór : Zezito Silva

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!