iklan

EDUKASAUN, HEADLINE

MESSK: “Ema ho defisiénsia iha liberdade asesu ensinu superiór”

MESSK: “Ema ho defisiénsia iha liberdade asesu ensinu superiór”

Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório Jerónimo. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 17 jullu 2024 (TATOLI)– Ministru Ensinu Superiór Siénsia no Kultura (MESSK), José Honório, hatete, Ema ho Defisiénsia (EhD) asesu ba ensinu superiór ne’e importante tanba iha barak ne’ebé mak matenek no liberdade.

“Ema ho defisiénsia asesu ba edukasaun ne’e importante mós, liliu asesu ba universidade importante. Ita labele hatete ema ho defisiénsia la matenek, sira balun ne’e matenek tebes-tebes. Ne’ebé sira iha liberdade tomak atu asesu ba kursu sira iha ensinu superior,” Ministru José Honório dehan ba TATOLI, iha salaun MESSK, Colmera, tersa ne’e.

Ministru ne’e hatutan, daudaun ne’e kursu ida iha estabelesimentu ensinu públiku oferese oportunidade ba ema ho defisiénsia atu asesu edukasaun.

“Iha UNTL ne’e iha departamentu Dezenvolvimentu Komunitáriu ida-ne’ebé foku ba ema ho defisiénsia sira, entaun sira bele ba asesu iha ne’ebá; sira iha liberdade tomak atu asesu ba kursu refere, tanba iha ne’ebá di’ak tebes no sira lubuk ne’ebé mak gradua ona,” nia informa.

Maibé, tuir governante ne’e, karik ema ho defisiénsia asesu ba ensinu superiór ho rejime espesiál ne’e MESSK presiza halo diskusaun.

“Se sira asesu ba rejime espesiál ne’e ha’u hanoin mak ami presiza diskute lai, haree didi’ak lai dosente sira ne’e, ha’u hanoin teknikamente ita sei ko’alia,” nia tenik.

Diretór ezekutivu Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva hatete, sira sei servisu hamutuk MESSK atu haree ba ema ho defisiénsia asesu ba rejime espesiál, nune’e sira bele eskola iha Universidade privadu no públiku.

“Kada tinan ema ho defisiénsia asesu ba ensinu superiór ne’e na’in-20 to’o 40,” nia informa.

Aleinde ne’e mós, ensinu superiór privadu balun halo kooperasaun ho ADTL hodi bele fasilita ema ho defisiénsia sira atu hala’o sira-nia estudu.

Ezekutivu ne’e esplika, ema ho defisiénsia asesu ba edukasaun ne’e iha difikuldade balun ne’ebé sira enfrenta, tanba ne’e husu ba universidade sira tenke asegura mós sira.

Enkuantu, Ofisiál Programa Edukasaun Inkluzivu no Advokásia, Jesuino Valente S. de Araújo, rekorda, durante ne’e ADTL ho MESSK halo kooperasaun ida hodi EhD sira asesu ba iha ensinu superiór nune’e MESSK tau ona rejime espesiál ba EhD hodi asesu ba UNTL.

“Tanba kada tinan ADTL sempre submete dokumentu EhD nian ba MESSK kuaze 70, tuun mai to’o 30 no 20 dokumentu. Tanba daudaun ne’e MESSK ho MSSI halo ona Lei Ministeriál ida entaun ADTL submete direita ba MSSI mak lori ba MESSK maibé MSSI laiha subsídiu ida ba EhD hirak ne’ebé ADTL halo rekomendasaun bá. Tanba MSSI iha Bolsa Hakbiit ida ba ema faluk ho oan-ki’ak, maibé sira la enkaixa ho EhD,” nia dehan.

Nia dehan ho hirak-ne’e hotu, liuhusi ADTL nia apoiu ba EhD asesu ba eskola ensinu rekorrente no ensinu superiór. ADTL iha kritéria mínimu hodi EhD bele hetan subsídiu sira ne’ebé planeadu tiha ona. Hodi hatudu nia sertifikadu nível eskolaridade no mós atestadu médiku hodi aprova katak sira iha kondisaun defisiénsia.

Ema ho Defisiénsia asesu ba UNTL hahú 2013-2024, maibé iha tinan 2013 to’o 2018 estudu hahú ho programa komunidade baze reabilitasaun (CBR, sigla inglés), ho nível diploma 1, ne’e ema ho kondisaun defisiénsia inklui la ho defisiénsia hamutuk 92.

Depois iha mundansa ba nível estudu ho nia grau Baxarelatu Diploma III, Kursu ida muda ba naran Departamentu Inkluzaun Sosiál, iha Fakuldade Siénsia Sosiál nia okos iha UNTL. Ne’ebé hahú iha 2018 to’o 2024 hamutuk 285.

Ema ho defisiénsia asesu ensinu rekorrente, nível faze I, II, no III nian ne’ebé husi tinan-2018 to’o 2024 hamutuk 288.

Tuir sensu tinan-2015 ne’e ema ho defisiénsia hamutuk 38,318 no tinan-2022, kuaze rihun 40-resin.

Notísia relevante:Komisaun F husu presiza fó atensaun ba EhD partisipa iha dezenvolvimentu

 Jornalista: Osória Marques

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!