DILI, 30 jullu 2024 (TATOLI) – Ajénsia Notisioza Timor-Leste, Institutu Públiku (TATOLI, IP) no China Media Group (CMG), segunda ne’e, iha Beijing-Xina, asina akordu kooperasaun ba troka programa, fahe konteúdu, produsaun konjunta, transmisaun kooperativa, formasaun pesoál no troka teknolójiku.
Akordu kooperasaun ne’e asina husi Prezidente Konsellu Diretivu Ajénsia Notisioza Timor-Leste, Institutu Públiku (TATOLI, IP), Manuel Pinto ho Vise Prezidente China Media Group, Xing Bo , no sasin ba asinatura akordu referidu mak husi Xefe Estadu nasaun rua hanesan Prezidente Repúblika, José Ramos Horta no Prezidente Repúblika Popular Xina, Xi Jinping.

“Horiseik (29/07), ita asina ona akordu ho CMG iha pontu neen mak iha akordu ne’e nia laran, automatikamente ita bele la’o tuir ona pontu neen ne’e, hanesan troka konteúdu ne’e ita bele avansa ona hanesan notisia ne’ebé CMG fó sai TATOLI bele foti ona halo públikasaun no TATOLI,I.P nian notisia CMG bele foti ona no halo públikasaun iha sira nia fatin, maibé iha pontu balun ita sei faze diskusaun tékniku ho CMG kona-ba mekanizmu implementasaun,” Prezidente Manuel Pinto hateten ba jornalista TATOLI,I.P via media WhatsApp, tersa ne’e.
Atu implementa akordu ne’e, Prezidente TATOLI, I.P no Prezidente China Media Group (CMG), sei hasoru malu dala ida tan hodi diskute di’ak liutan mekanizmu implementasaun ba programa hirak ne’ebé sita iha akordu ne’e.
“CMG kontente loos ho ita-nia prezensa iha ne’e hodi asina ona akordu kooperasaun, tempu-besik Prezidente CMG ho ha’u sei hasoru malu fali hodi diskute kle’an kona-ba asuntu tékniku sira hanesan, oinsa mak haruka jornalista sira atu magan, oinsa fó formasaun. Tuir loloos ami diskute ona iha ne’e maibé agora Prezidente CMG sei halo hela vizita ida ba Fransa, entaun ami labele hasoru malu agora, maibé CMG sei haree iha tempu-besik ami tenke hasoru malu fali hodi haree asuntu tékniku hirak ne’e,” nia dehan.
China Media Group, koñesidu mós ho naran “Voice of China”, maka empreza mídia Estadu nian ne’ebé halo transmisaun liuhusi rádiu no televizaun iha Repúblika Populár Xina. Kompañia ne’e harii iha loron 21 fMarsu tinan 2018. Grupu Mídia Xina.
China Media Group mak ne’e iha televizaun, Agência Notísia no plataforma oioin ho nia korespondénsia hamutuk 147 ne’ebé daudaun ne’e destaka iha nasaun 147 iha mundu.
China Media Group hanesan meiu komunikasaun boot liu iha mundu iha termu sira-nia eskala operasaun nian tanba opera kanál TV hamutuk 47 (ho konteúdu iha lian neen no alkanse ba nasaun 147), estasaun rádiu 17 no produz konteúdu rádiu nian iha lian 44. Aleinde rádiu no TV, CMG jere website notísia tolu no jornál no revista nasionál hamutuk 20.
Akordu entre China Media Group ho TATOLI,I.P
Konteúdu akordu entre Xina Media Group ho TATOLI, I.P mak hanesan:
- Halo Ko-produsaun ba konteudu jerál no la limita mós ba notísia, programa feature, dokumentáriu no drama.
- Kooperasaun iha área teknolojia liuliu iha dezenvolvimentu media.
- Funsionáriu sira husi media rua, bele ba tuir treinamentu no estájiu.
- Distribuisaun konteúdu no esplorasaun merkadu (liga ba kooperasaun iha área komersiál).
- Lei no regulamentu sira tuir nasaun idak-idak nian (iha ámbitu kooperasaun ne’e idak-idak la ignora regulamentu no lei nasaun idak-idak nian).
- Termu de referénsia (antesipa karik iha disputa ruma).
Objetivu husi akordu ka MoU ne’ebé sei asina entre TATOLI, I.P ho CMG mak atu sai hanesan baze ba koordenasaun, planeamentu no preparasaun ba implementasaun husi parte rua atu nune’e bele hala’o kooperasaun iha ámbitu kooperasaun ne’ebé atu konkorda entre parte sira.
Nune’e atu alkansa objetivu ne’e, kronolojikamente, iha loron 14 fulan-juñu CMG liuhusi nia reprezentasaun inísia enkontru tékniku ida ho TATOLI ko’alia kona-ba posibilidade asina MoU, hodi iha benefísiu mútua entre parte rua.
Tuirmai, iha loron 19 fulan hanesan, Director Marketing CMG, Tian Daming ho nia ekipa, inklui Liu Chan, Xefe korrespondente CMG Singapura Bureau, hasoru malu direta ho Prezidente Konsellu Diretivu Ajénsia TATOLI, I.P, Manuel Pinto, akompaña husi membru Konsellu Diretivu sira diskute no tau hanoin hamutuk ba dezenvolvimentu kooperasaun servisu ne’e.
TATOLI mak fonte ofisiál
Tuir Dekretu-Lei númeru 21/2017 ne’ebé públika iha loron 24 Maiu hatete TATOLI – Agência Noticiosa de Timor-Leste, Institutu Públiku hanesan fontes ofisiál hodi fornese informasaun sira ho loloos no kredivel ba povu tuir duni direitu ne’ebé konsagra iha konstituisaun.
TATOLI,I.P hanesan ajénsia notisioza ofisiál Timor-Leste nian, iha nia estatutu rasik ne’ebé define mós nia natureza, vizaun, misaun no objetivu mak hanesan; Nune’e, bazea ba estatutu, atu atinji vizaun; redasaun TATOLI define polítika no guiaun ba atividade redasionál TATOLI nian hodi atinje meta sira.
Vizaun
Sai “trend-setter” fonte notísia no informasaun nasionál ne’ebé iha kualidade, krédivel no nesesitadu husi públiku utilizadór informasaun.
Misaun
- Fornese produtu notísia ne’ebé mak públiku utilizadór informasaun jeralmente
- Atende nesesidade informasaun públiku utilizadór informasaun ho karakter antesedente, indepth, klasifikadu no “taylor-made information” no “self users assigment”
- Sai produtór no jestór informasaun no dokumentasaun
- Sai produtór filme no dokumentasaun
- Sai organizadora funsaun “information clearing house”.
- Sai órgaun opiniaun públiku.
- Hala’o funsaun instituisaun peskiza no dezenvolvimentu komunikasaun
- Sai “state public relations”.
- “State agent of information”.
- “Flag carrier” Timor-Leste
- Realizadór forum informasaun públiku.
Objetivu
- Sai fonte informasaun ofisiál Estadu sira Timor-Leste ne’ebé iha kapasidade no kbiit elabora produtu informasaun no notísia ne’ebé nesesita husi públiku utilizadór informasaun iha eskalaun nasionál, rejionál no internasionál;
- Nu’udar implementadór konstituisaun ne’ebé sai dever governu nian atu fornese informasaun ne’ebé kredivel no loos no mós sai direitu informasaun sosiedade Timor-Leste ne’ebé garantidu husi artigu 40 no 41 konstituisaun Timor-Leste nian;
- Nu’udar instituisaun komunikasaun informasaun, Agência TATOLI, I.P la’ós de’it sai produtór informasaun maibé mós iha papél nu’udar “National information clearing house” (Uma-mahon ba fó-sai informasaun nasionál ho loloos): Iha tarefa fó klarifikasaun no informasaun serteza, halakon misinformasaun (informasaun sala) no desinformasaun (informasaun ne’ebé kontradís ho verdade). Bele sai nu’udar “Fatin istória” no “hakerek-nain ba istória” pátria, nasaun, sosiedade no mós nu’udar “maklibur no fornesedór informasaun públiku”;
- Nu’udar padraun ba kompeténsia jornalístika ba jornalista Timor-Leste ne’ebé sempre bele prodús produtu informasaun: Karreira jornalístika ne’ebé iha kualidade tuir dinámika sosiál no nesesidade informasaun sosiedade no Estadu nian;
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editór: Florencio Miranda Ximenes





