DILI, 12 agostu 2024 (TATOLI) – Matadalan Survey no Research Institute publika rezultadu peskiza hatudu katak iha tinan dahuluk, husi jullu 2023 to’o jullu 2024, dezempeñu servisu ladún di’ak mak husi Ministériu Obras Públika, Ministériu Agrikultura no Peskas, Ministériu Saúde no Ministériu Edukasaun.
‘’Sira-nia resposta iha survei ne’e, haree ba dezempeñu ne’ebé mak ladún di’ak ne’e iha haat mak hanesan Ministériu Obras Públika, Ministériu Agrikultura no Peskas, Ministériu Saúde no mós Ministériu Edukasaun, entaun iha instituisaun haat ne’e oinsá buka atu hadia, ezemplu; Ministériu Saúde ai-moruk laiha, fasilidade saúde seidauk to’o hotu iha área rurál sira. Depois iha Ministériu Edukasaun haree liu ba observasaun númeru manorin nu’udar rekursu iha eskola, Ministériu Agrikultura no Peskas haree liu ba fini adubu no ekipamentu relevante ba agrikultura, Minsitériu Obras Públika haree liu ba infraestrutura, liuliu hadia estrada ba komunidade sira’’, Prezidente Matadalan Survey no Research Institute, Jose Maria Guterres, informa ba jornalista sira iha salaun Delta Nova, ohin.
Prezidente afirma katak rezultadu peskiza liuhusi opiniaun públika ida-ne’e, Governu tenke uza hodi dezenvolve infraestrutura hanesan estrada, eletrisidade, bee moos no hadia setór edukasaun ne’ebé aposta liu ba kualidade.
Nia subliña, peskiza ida-ne’e, alvu ba ministériu 12, hodi sukat sira-nia dezempeñu. Ministériu hirak ne’e mak Ministériu Edukasaun, Ministériu Agrikultura no Peskas, Ministériu Komérsiu no Indústria, Ministériu Justisa, Ministériu Obras Publika, Eletrisidade de Timor Leste, Bee Timor- Leste, Ministériu Saúde, Ministériu Turizmu no Ambiente, Ministériu Administrasaun Estatal, Ministériu Interiór, ida-ne’e mak sai alvu atu bele hatene populasaun ninia apresiasaun kona-ba sira-nia dezempeñu oinsá di’ak ka ladi’ak.
“Durante tinan ida, sira-nia dezempeñu di’ak ka la di’ak iha ne’eba hotu, entaun ita boot sira mós akonpaña katak ita fahe ba kategoria lima, dahuluk mak dezempenu Governu nian enjeral, daruak dezempeñu ministériu sira ne’ebé mak di’ak, datoluk Ministériu sira ne’ebé mak ladún di’ak, dahaat dezempeñu ministériu sira ne’ebé mak la di’ak, dalima aprova rating kona-ba Primeiru-Ministru nian’, nia esplika.
Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Espedito Dias Ximenes, agradese ba Matadalan survey hanesan institutu ne’ebé mak halo ona survei ba dezempeñu Governu nian durante tinan ida.
“Hosi matadalan survey ida-ne’e atu bele rona oinsá populasuan nia haree kona-ba governasaun atuál nia dezempeñu durante tinan ida, Governu agradese ida-ne’e, tanba liu hosi Matandalan survey hanesan liman hosi Governu nian ka liman hosi sosiedade sivil atu bele rona saida mak sai preokuapsaun públiku nian. Ita hotu hatene durante ne’e sosiedade sivil no públiku lamenta ba dezempeñu Governu Konstituisionál, ita hotu hatene katak inísiu governasaun, Primeiru- Ministru sempre hateten Governu sei mai ho mudansa, entaun mudansa ne’ebé mak Governu halo mak haree buat balun ne’ebé mak ladún di’ak, ami tenke hadia no buat balun ne’ebé mak lao los ona, ida-ne’e kontinua, entaun survei ida-ne’e fó hanoin ba Governu atu ba oin tenke hadia di’ak liutan”, Expedito afirma.
Prezidente Kamara Komérsiu no Indústria Timor-Leste, Jorge Serano, dehan survei ida-ne’e hanesan sasukat ida ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
“Survei ne’e hanesan espelu ida, ita atu haree katak rezultadu husi Nonu Governu nian to’o iha ne’ebé, efeitu hosi kualker orsamentu jerál Estadu to’o iha ne’ebé, entaun ida-ne’e mak sira halo nune’e, ita bele iha mehi ba oin mesmu nasaun kiik, maibé mehi boot ba dezenvolvimentu rai ida -ne’e atu hadia ba oin ho di’ak”, Jorge Serano konklui.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Zezito Silva