PM Xanana sai oradór prinsipál iha forum nivel aas kona-ba parseria multisetorál

DILI, 02 setembru 2024 (TATOLI)-Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, sai hanesan oradór prinsipál iha sesaun konjunta líder mundiál sira, iha Forum altu nível kona-ba parseria multistakeholder, ne’ebé hala’o iha salaun Mangupura, Sentru Konvensaun Internasionál Bali (BICC-sígla Inglés), Indonézia, foin lalais ne’e.
Primeiru-Ministru konsidera hanesan onra boot ida atu partisipa iha sesaun Konjunta Líder mundiál sira nian iha Forum Altu Nível kona-bá Parseria Multisetoriál ne’e.
“Espresa ha’u-nia sinsera gratidaun bá Governu Indonézia ba ninia kaloroza ospitalidade no ba organizasaun forum importante ida-ne’e. Ha’u felisita mós Indonézia ba ninia papél fundamentál iha apoiu Kooperasaun sira ho nasaun iha Súl sira,” Xanana Gusmão hateten iha nota ne’ebé Agência TATOLI asesu husi media PM, ohin.
Xefe Governu Timor-Leste ne’e relembra katak, iha tinan 1955, Indonézia inisia ba dala-uluk hodi halibur nasaun dezenvolvidu sira liu-husi Konferénsia Bandung, halibur país sira Súl Globál, iha prosekusaun interesse komún no mantein firme iha defeza soberania.
Husi ne’e maka, Súl konsege asegura katak prinsípiu konsagradu sira iha espíritu Bandung integra duni iha tratadu sira internasionál nian no mós iha kuadru sira kooperasaun multilaterál.
Iha ne’e mós Xanana konta katak, loron tolu liu ba Timor-Leste selebra ninia aniversáriu ba-dala 25 Konsulta Populár, loron ne’ebé povu TL ezerse ninia direitu ba autodeterminasaun.
“Ami sente onradu tebes iha eventu importante ne’e tanba ho prezensa Sekretáriu-Jerál Organizasaun Nasaun Unidas (ONU), António Guterres, no mós ami-nia amigu internasionál sira. Ami sente orgullu ho estabelesimentu Estadu ida demokrátiku no dinámiku ho nia sosiedade ida livre no aberta,” Xanana heteten.
Lisaun importante ida ne’ebé Timor-Leste aprende husi istória rasik maka forsa podér boot husi kooperasaun entre Estadu frázil sira.
Timor-Leste kompriende katak, dezenvolvimentu labele alkansa bainhira laiha pás. Ho razaun ida-ne’e maka Timor-Leste inisia ho kriasaun g7+, grupu ida husi país frázil 20 ho komitementu mútua atu fó apoiu bá malu hodi alkansa reziliénsia no pás.
Ohin loron, mundu enfrenta dezordem, inklui dezafiu boot hanesan pobreza globál, dezigualdade, konflitu sira no mós alterasaun klimátika sira.
Buat ne’ebé importante maka rekoñese katak labele rezolve problema sira ne’e no tenke esplora modelu foun sira husi parseria no kooperasaun atu apoia país sira ne’ebé menus dezenvolvimentu no mós Estadu illa kiik dezenvolvidu sira.
Tenke garante katak, parseria sira multisetoriál sira nian respeita idaidak ninia soberania, solidariedade no mós Espíritu Bandung nian.
Atu taka, Xanana Gusmão hakarak agradese dala ida tán ba Indonézia ne’ebé organiza sesaun ida-ne’e. Hamutuk, bele remodela ajenda dezenvolvimentu globál, dezbloqueia poténsia hotu-hotu iha Súl Globál no konstrui sistema internasionál ida ne’ebé verdadeiramente ho intensaun mútua atubele fó atendimentu ba nesessidade sira nasaun hotu-hotu nian.
Konferénsia internasionál hatuur aspetu importante haat
Iha fatin hanesan, Prezidente Joko Widodo (Jokowi) iha abertura konferénsia ne’e hatuur aspetu importante haat ho esforsu atu realiza dezenvolvimentu ne’ebé ekitativu no inkluzivu liu, liu-liu ba nasaun dezenvolvidu sira.
“Ita presiza vizaun foun, estratejia foun no tátika foun hodi alkansa dezenvolvimentu ne’ebé ekitativu no inkluzivu. Tanba ne’e, ha’u hakarak subliña pontu prinsipál ha’at,” Jokowi hateten.
Pontu dala-uluk maka alvu atu atinji objetivu dezenvolvimentu sustentável (ODS) tenke sai foku prinsipál iha dezenvolvimentu globál.
Dala-rua maka, kompromisu Indonézia nian hodi hola parte iha solusaun globál no luta bá interese nasaun sira Súl nian.
Iha ne’e Indonézia sei sai hanesan ponte ida hodi promove igualdade, justisa no solidariedade hodi aselera implementasaun ODS sira.
Dala-toluk, Indonézia nia prontidaun atu estabelese parseria ho parte oioin, liuliu ho rejiaun Áfrika nu’udár xave iha ajenda dezenvolvimentu globál.
Dala-haat, Xefe Estadu Indonézia ne’e husu ba nesesidade atu hamoris fali solidariedade globál hodi hametin kooperasaun nasaun sira súl-súl no hasa’e kooperasaun Norte-Súl.
Jornalista: Hortencio Sanchez
Editór: Florencio Miranda Ximenes

