Top

Igreja hili Domingas Soares husi Santa Cecilia hananu Salmo iha Tasi-Tolu

salmista Domingas Soares Maia Tavares husi grupu korál Santa Cecilia parokia Balide. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 08 setembru (TATOLI)–Papa Francisco sei hala’o vizita Estadu no pastorál iha Timor-Leste duranre loron tolu ne’ebé sei hahú husi loron 09 setembru to’o 11 setembru 2024. Tuir oráriu, iha loron 10 setembru 2024, sua Santidade Santu Padre sei prezide misa solene iha Tasi-Tolu, iha tuku 16h30 lorokraik.

Notísia Relevante: Igreja Timor-Leste hili ona leitór sira ba misa solene iha Tasi-Tolu

Igreja liuhusi komisaun liturjia indika salmista Domingas Soares Maia Tavares husi grupu korál Santa Cecilia parokia Balide mak sei kanta salmo iha misa solene ne’ebé tuir planu sei partisipa husi sarani sira iha Timor-Leste kuaze 700.000.

“Sente kontente tebe-tebes katak ida-ne’e akontese ba ha’u kanta salmo iha eventu hanesan ne’e. Ha’u la hanoin atu kanta iha misa solene ne’e,” Salmista Domingas Maia Tavares hateten ba Agência Tatoli, iha Tasi-Tolu bainhira tuir hela ensaiu dala ikus nian, domingu ne’e.

Nia hateten, nia hetan konfiansa ida-ne’e husi Konferénsia Episkopál Timorense, nune’e ho kbiit matenek ne’ebé nia iha, nia sei hahí no hananau ba Nai Maromak liuhusi salmo ne’e.

“Primeiru, ha’u hetan telefone husi amu sira iha Konferénsia Episkopál Timorense (CET). Entaun, ha’u husu, tanbasá tenke ha’u, tanba ema barak barak tebes iha Timor laran ne’e kanta lian di’ak. Maibé, Amu sira hatán dehan; ita-boot merese duni atu kanta. Entaun, ha’u sente grasa boot ida ba ha’u iha vizita Amu Papa nian ne’e,” nia dehan.

Nune’e. nia hateten, nia parte hahú envolve grupu korál hodi halo ensaiu iha fulan-maiu 2024 no versaun salmo ne’e nia hahú treinu iha fulan-agostu 2024.

“Ha’u hahu treinu salmo iha fulan kotuk, hamutuk ami-nia grupu korál Santa Cecília parokia Balide,” nia hateten.

Domingas ne’ebé babain bolu Mika ne’e hateten, salmo ne’e nia sei kanta iha lian Tetun no iha versaun haat ne’ebé nia kanta iha solene ne’e ho Reffraun mak;

Rahun-di’ak ba Na’i Nia naran ohin no ba nafatin.

Na’i Nia atan sira, hahi ba,

Hahí Na’i Nia naran.

Rahun di’ak ba Na’i nia naran,

Ohin no ba nafatin.

 

Husi dadeer to’o kalan,

Hahí Na’i Nia naran.

Na’i ukun povo hotu-hotu;

 

Nia glória iha lalehan leten aas ba

Sé mak bele tanesan ho Na’i, ita Maromak,

Ne’ebé harii Nia kadunan iha leten aas ba

 

Maibé hakruuk husi leten be aas,

Hodi haree lalehan no rai

Nia foti ema folin laek houi rai rahun,

Hasai ema ki’ak hosi susar laran,

Atu halo nia tuur ho ulun sira,

Ho ulun sira Nia povu nian.

Jornalista : Jesuína Xavier 

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!