DILI, 11 dezembru 2024 (TATOLI)— Ezekutivu Empreza Cambridge Gulf Limited, hasoru malu Prezidente Repúblika Timor-Leste hodi aborda kestaun sira ligadu ho esplorasun oportunidade entre Austrália no Timor-Leste (TL) liuliu iha área negósiu.
“Ami mai iha ne’e intensaun hakarak hasoru Prezidente Repúblika hodi ko’alia kona-ba esplora oportunidade atu nasaun rua ne’e bele servisu hamutuk, espesialmente negosiante sira husi Austrália tanba ami-nia lokasaun, jeografikamente, besik Darwin no mós Timor, entaun ami hakarak estabelese relasaun negósiu potensiál iha Timor-Leste no mós Austrália,” Diretór Empreza Cambridge Gulf Limited, Robert Noshammer, hatete, hafoin hasoru malu Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, iha Palásiu Prezidensiál, Bairru-Pité Dili, kuarta ne’e.
Empreza Australiana ne’e oferese ona empregu ba traballadór timoroan sira iha sira-nia fatin iha área espesializada sira balun hanesan Turizmu hanesan otel, agrikultura no área prioritária seluktan.
“Ami hakarak buka oportunidade oinsá bele fó oportunidade servisu negósiu atu lori Timoroan sira ba servisu iha ami-nia fatin, ami mós hanoin oinsá bele ajuda Timoroan sira bele fila- fali mai iha Timor halo sira-nia negósiu rasik,” ezekutivu ne’e prefere.
Traballadór Timoroan sira ne’ebé servisu hamutuk ho Empreza Cambridge Gulf Limited ne’e hamutuk ema 18 husi totál traballadór 100.
“Maibé, ami espera katak númeru ne’e sei aumenta tan karik kontinuasaun kolaborasaun hamutuk ho governu Timor no setór privadu no mós iha Austrália tanba ami-nia intensaun hakarak lori Timoroan sira ba servisu iha Austrália no mós hakarak traballadór Timoroan sira-nia abilidade iha área oioin,” nia dehan.
Prodús kabas
Bainhira iha posibilidade estabelese negósiu ne’e, Empreza Cambridge Gulf Limited, sei konsentra ba iha produsaun ba iha kabas atu halo roupa hanesan iha Austrália.
Fábrika kabas bo’ot iha ne’ebá maibé tanba demanda ne’ebé maka’as husi Austrália no mós iha nasaun sira seluk mós dala barak kabas ne’e sira prodús iha Xina, Banglandes, Índia sira ne’e.
“Entaun ami haree iha Timor poténsia atu halo ida-ne’e, karik bele loke fábrika kabas ne’e parte rua ne’e servisu oinsá kabas ne’e bele halo, oinsá prontu atu bele lori ba fábrika sira ne’ebé halo fali roupa. Maibé, agora ne’e faze diskusaun inisíu maibé prosesu ida-ne’e bele lori tempu tinan lima nia-laran, nia haree fatin ne’ebé bele kria fábrika ne’e, karik ami hili fatin iha Dili tanba jeografia besik loos Austrália no mós Portu bele útiliza didi’ak hetan rezultadu ne’ebé másimu,” nia hatete.
Iha enkontru ne’e Prezidente Repúblika, José Ramos Horta hatete relasaun entre nasaun Austrália no mós Timor-Leste ne’e besik tebes liu-liu ba área ne’ebé sira mai tanba sira nia jeografiakamente besik Timor entaun relasaun iha parte ne’eba besik liu.
Xefe Estadu hakarak kontinua hasa’e kolaborasaun kooperasaun ho parte negosiante, setór privadu sira ne’e no mós traballadór sira-nia fatin hakarak haforti liután relasaun servisu di’ak liután no buka esplora liután área ne’ebé sira bele ajuda apoiu traballadór husi Timor.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo