Husi:
Pery Mesquita*
Governu rekolla konta bankaria hosi família 288 ne’ebé ekipa Sekretáriu Estadu Asuntus Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias, sobu sira nia uma iha mota Komoro ninin, sei simu indemnizasaun. Governu mos fasilita lori fila ona sira ba ida-idak nia munisípiu oríjen iha kuarta, (8/1/2025).
Okupasaun ilegál ba rai Estadu hamosu ona impaktu negativu sira hanesan: inundasaun, erozaun, konflitu sosiál, no halakon área kaptasaun bee. Situasaun ne’e la’ós ameasa de’it sidadaun-nia bem-estar, maibé difikulta mos esforsu dezenvolvimentu sira ne’ebé iha ona. Tanba ne’e, jestaun espasiál ne’ebé efetivu sai hanesan prioridade Governu hodi mantein estabilidade ambientál, sosiál no ekonómiku.
Governu konstitusionál da-sia liuhosi SEATOU hahú implementa polítika ordenamentu ba espasu públiku sira iha kapitál Dili. Hahú asegura uluk komunidade ne’ebé hela iha área risku ba dezastre naturais. Maibé, esforsu ne’e hasoru dezafiu, tanba parte barak reziste. Grupu krítiku balun dezenvolve framing polítiku negativu (se la’ós kruél), aproveita forma opiniaun deskonfiansa ba Governu.
Artigu ne’e destaka observasaun, oinsá framing polítiku negativu prejudika Governu dasia nia imajen liga ho serbisu SEATOU iha mota Komoro, área Fomentu II, Dili.
Asegura komunidade no planeamentu urbanu
Inundasaun boot (4/4/2022) iha Dili sai lisaun importante ba Governu. Ita hotu sai sasin, momentu ne’ebá kapitál Dili totalmente paralizadu, tanba inundasaun. Bee ameasa ema nia vida, sobu uma, estraga no halakon riku-soi barak. Volume bee mota Komoro sae makaas no lori hotu uma sira ne’ebé mak okupa mota ninin. Bazeia ba esperiénsia moruk ne’e, inísiu 2025, Governu tau kedas prioridade hodi asegura komunidade ne’ebé okupa iha mota Komoro ninin, área Fomentu II liuhosi hosi eviksaun.
Razaun prinsipal Governu hasees/realoka komunidade hosi mota ninin ne’e, tanba tetu liu ba risku boot iha tempu udan, momentu ne’e hahú mos ordenamentu ba espasu públiku sira iha Dili laran. Nune’e Govenu bele dezenvolve kapitál ida dignu ba kresimentu ekonómiku, bem estar sosiál no sustentabilidade ambientál nu’udar prioridade dezenvolvimentu. La’ós foku de’it ba Fomentu II, maibé Governu hahú ona hosi Kaikoli, Bairru Pité, Aitarak-Laran, área Bidau, no tempu badak sei kontinua ba Kuluhun to’o Hera. Kontestu ne’e ita bele haree katak SEATOU hahú loke dalan ba ministériu kompetente sira seluk hodi kontinua realiza kompromisu sira Governu nian hanesan: melloria kbiit drainajen iha sidade laran, loke espasu ba área kaptasaun bee, hamenus risku ba erozaun, melloria jestaun lixu públiku, kontrusaun trosu estrada públiku sira, asegura konektividade entre Dili ho munispiu sira, kanalizasaun bee moos ba komunidade, ligasaun no kontrolu rigór ba liña eletrisidade hodi kombate ligasaun ilegál sira, no seluk-seluk tan. Asuntu hirak ne’e hatuur ona iha liña jerál vizaun dezenvolvimentu Governu dasia ne’ebé ekilíbriu entre kresimentu ekonómiku, bem-estar sosiál, no protesaun ambientál.
Tanba ne’e, antes implementa eviksaun, SEATOU notifika uluk dezde setembru 2023 to’o 2024 nia rohan (signifika fulan 16 nia laran). Governu mós fó indemnizasaun, apoiu materiál konstrusaun, inklui apoiu realokasaun ba sira ne’ebé konsientemente hakarak hasees-án hosi risku. SEATOU sempre envolve komunidade iha dialógu, sosiáliza planu, esplika konsekuénsia sira liga ho ordenamentu nian, faze hotu-hotu transparente, justu, no la viola lei.
Baze legál
Durante ne’e mosu krítika oioin ne’ebé derije ba SEATOU sobre baze legál ba reurbanizasaun Dili. Enkuantu ita hareee didi’ak, Governu nia serbisu sira ne’e somente atu asegura de’it komunidade hosi ameasa ka impaktu sira dezastre naturais/kalamidade nian.
Dekretu-Lei N.º 3/2024 subliña importánsia ba limpeza no orden públika. Oinsá harii konsiénsia koletiva kona-ba planeamentu territóriu ne’ebé di’ak, baze ba sidade ida seguru, konfortavel, no produtivu. Garante kolaborasaun entre governu, komunidade no parte interesada sira. SEATOU realiza vizaun longu prazu ba sidade iha Timor-Leste, organizadu no reziliente hasoru ameasa sira hosi kalamidade nian.
Bazeia ba DL N.º 3/2024 de 17 de janeiru, alterasaun dahuluk hosi DL n.º 33 /2008, 27 agostu, kona-ba ijiene no orden públiku, SEATOU simu kompeténsia hodi monitoriza, aplika no jere polítika sira ba limpeza no ordenamentu territóriu nian. SEATOU mós superviziona atividade sira iha espasu públiku, fó lisensa, no implementa sansaun administrativa ba violasaun sira, inklui fó multa. Regulamentu foun ne’e subliña importánsia hosi utilizasaun espasu públiku sira tuir orden, no apoia ba prosesu reurbanizasaun atravez aplikasaun polítika limpeza no seguransa ambientál.
Ema barak hakahur DL N.º 3/2024 ne’e ho Lei N.º 8/2017, 26 abril, kona-ba expropriação ba utilidade públika nian, nu’udar baze legál ba espropriasaun bens imóveis Estadu ba interese públiku nian. Signifika, bainhira Governu hakarak uza fatin/rai privada ruma iha teritoriu Timor-Leste ba interese públiku, Governu tenke informa, konsulta, no indemniza (ganti rugi) ba fatin/rai nain. Entretantu, iha ámbitu SEATOU nia serbisu terenu, atuál Governu dasia la hadau ema ida nia propriedade privada iha área Fomentu II, Komoro. Pelo-kontrariu, Governu halo esforsu salva ema nia vida, no ordena propriedade Estadu nian, hodi evita pesoál ka grupu ruma labele utiliza sala ba halo uma ka fó aluga, nst.
Framing negativu hodi manipula presesaun públiku
Framing nu’udar konseitu iha siénsia komunikasaun, refere ba oinsá ita opta, kompila, elabora no aprezenta matéria informasaun ho objetivu influensia no forma ema/públiku nia opiniaun ba de’it aspeitu espesifiku ida, no ignora aspeitu seluk. Konseitu ne’e introduz hosi Erving Goffman (Frame Analysis, 1974), ne’ebé elabora perspetiva ruma hodi interpreta realidade. Prátika, framing util iha área oioin, hanesan mídia, polítika, ka iha marketing, hodi konvense ema ba asuntu espesifiku ida. Ezemplu, mídia halo framing atravez notísia sira hodi destaka pontu-de-vista espesifiku ruma. Enkuantu iha polítika, ema uza framing hodi hetan apoiu polítika partikulár ruma, atravez harii imajen di’ak, ka hodi hamonu/estraga ema ruma nia imajen.
Liga ho eviksaun iha área Fomentu II, bele haree katak SEATOU nia serbisu sai duni alvu ba framing negativu hosi grupu krítiku. Sira koko manipula persesaun públiku kona-ba substansia loloos hosi serbisu refere, ignora Governu nia realizasaun liga ho esforsu ba ordenamentu sidade Dili ne’ebé SEATOU hala’o. Framing negativu iha públiku durante ne’e koko baralla no kria imajen ladi’ak, no hodi dezafia Governu nia polítika.
Grupu krítiku sira lansa mensajen seletivu, provoka komunidade nia antipatiku ba polítika Governu nu’udar “injustisa sosiál”, “gasta osan mina, “sei husik tusan ba jerasaun foun”, “buka di’ak de’it”, “la pro-povu”, etc. Sira ignora faktu katak, espasu públiku iha Dili hahú organizadu, vítima barak simu kompensasaun, hetan apoiu realokasaun ba fatin seguru, asina deklarasaun la fila ba hela iha mota ninin (realidade barak fila nonok no kontinua aumenta). Grupu krítiku sira mos ignora, katak dezenvolvimentu iha kapitál Dili hahú aselera.
Hasara tuir kolega ida nia observasaun kritiku katak grupu kritiku sira sempre koko evita atu fó solusaun ba faktu sira katak, frakeza boot dezde Governu anteriór nian mak laiha “intervensaun ba prevensaun,” ne’ebé ikus mai akumula ba situasaun sira: populasaun la kumpre lei hodi konstroe uma ka baraka ruma iha área proibi sira. Segundu, bainhira Governu halo eviksaun (gusur) edifisiu ka fatin ruma depois fatin refere sai abandonadu, tanba la haktuir kedas ho atividade ruma. Terseiru, laiha sansaun ka multa hodi evita okupante sira. La aplika sansaun kulta, ikus mai komunidade nunka tauk atu okupa fatin.
Framing polítiku negativu sira ne’ebé lansa sempre opta no utiliza disaun sira ne’ebé emosionante hodi asosia SEATOU nia serbisu nu’udar “Governu ida ne’e beik, inkapasidade, falladu”, “implementa polítika dezumanu”, “haterus povu ki’ik” ka “pior liu 99”, etc. Disaun emosionánte hirak ne’e koko hamanas ka sunu komunidade nia emosaun hodi forma no influénsia opiniaun públika ba faktu sira ne’ebé dalabarak la refleta realidade iha terenu.
Grupu kritiku sira nia vizita supreza ba “vitima” eviksaun iha Fomentu II, énfaze liu ajenda polítiku pragmátiku (ada apanya!), duke solidariedade empatiku (apa adanya!) ba “vítima” sira. Framing politiku negativu sira ne’e somente atu koko polariza de’it sosiedade ba atitude pro no kontra, no koko dezenvolve sentimentu antipatia ba autoridade sira. Hatuur SEATOU nu’udar ajente Governu ida ne’ebé identiku ho “opresor”, “laiha konsiensia”, “kruel”, etc., enkuantu grupu kritiku sira mak “defensór ba povu ki’ik.” Grupu krítiku sira koko kria impresaun katak, agora ne’e sira mak alternativa di’ak liu hodi rezolve povu nia terus. Maske realidade hatudu hela, oras ne’e Governu halo esforsu hotu-hotu posivel hodi prevene povu labele sofre tanba impaktu kalamidade sira. Grupu Krítiku sira mos uza narativa “direitu umanu”, “justisa sosiál”, ka “defensór povu kiik” hodi atrai públiku nia simpatia, maski Governu/SEATOU la viola buat ida. Balun husu atu lalika fó tan votus ba partidu sira ukun Governu atuál iha eleisaun tuir mai, hatudu narativa ansiozu no reativu (se labele dehan agenda politiku “escondida”).
Dalaruma la’ós objetivu an sich, maibé framing negativu hirak ne’e reflete tendénsia atu dezakredita ezisténsia Governu, tenta redúz valór/substánsia hosi Governu nia polítika sira. Baralla Governu/SEATOU nia progresu di’ak sira liga ho ordenamentu espasu públiku iha Dili. Grupu krítiku sira buka hametin baze apoiu ba sira nia polítiku, maske ba ida-ne’e, sira tenke ignora Governu nia esforsu sira ne’ebé halo ba interese komum iha tempu naruk. Narrativa negativu sira ne’ebé lansa surante ne’e dezeña duni ho konsiénsia atu hafraku públiku nia konfiansa ba Governu nu’udar autoridade supraerestrutura ne’ebé implementa polítika estratéjiku sira ba povu.
Oinsá infrenta framing polítiku negativu? Hakerek-na’in sujere hanoin sira tuir mai: primeiru, Governu/SEATOU kontinua konsistentemente fó informasaun klaru, detallu no asesivel ba públiku kona-ba objetivu, prosesu, no impaktu sira ne’e mak sei mosu hosi implementasaun polítika Governu, liuhosi diálogu nakloke hodi absorve preokupasaun hosi públiku. Segundu, SEATOU presiza redezeña prosedimentu komunikasaun sira kona-ba eviksaun no despezu administrativa bazeia ba dadus no faktu sira. Ezemplu, antes eviksaun iha Fomentu II, SEATOU hahú aviza kedas dezde setembru 2023. Família hira mak simu ona kompensasaun, prova katak polítika ne’e implementa ho umanidade. Terseiru, esplika ba públiku, katak eviksaun ne’e hala’o iha rai Estadu nian, la’ós rai privadu, atu proteje komunidade nia interese longu prazu. Kuartu, uza mídia massa no mídia sosiál hodi habelar faktu polítika sira, inklui sasin sira hosi komunidade ne’ebé simu ona kompensasaun no muda ba fatin foun. Involve lideransa komunitária, akadémiku sira ne’ebé kredivel ba apoiu polítika ne’e. Kintu, dokumenta mudansa pozitivu sira ne’ebé rezulta hosi polítika ida-ne’e (risku inundasaun menus, dezenvolvimentu infraestrutura la’o maka’as, etc.).
Polítika komunikasaun efetivu mak sei fó efeitu pozitivu hodi infrenta framing negativu sira ne’ebé koko dezakredita ezistensia Governu dasia. Uza empatiku, evita argumentu tendensiozu no arogante, foku ba dadus-faktus no evidénsia. SEATOU no parte kompetente sira tenke koordena bainhira komunika narrativa dezenvolvimetu sira ho konsistente. Rekoñese mós katak implementasaun polítika Governu sira sempre rezulta konsekuénsia, hamosu dezentendimentu, no dezafia ba parte balun, maibé sei lori benefísiu iha tempu naruk ba sidade Dili iha futuru.
Aprende husi prátika globál sira
Sidade sira hanesan Seoul, Bangkok, Jakarta, no Singapura, sira mos infrenta dezafiu oin-oin iha inisiu bainhira ordena sira nia sidade kapitál. Maibé sira mos aprende husi dezafiu sira hodi kontinua melloria iha kada faze. Inisiu autoridade hosi sidade hirak ne’e mos hasoru lamentasaun, protestu, dezintendimentu oin-oin, to’o sira konsege jere ho susesu, liu-liu problema asentamentu informál sira iha mota ninin sira, liuhosi planeamentu urbanu ne’ebé efetivu. Dili bele aprende hosi pratika di’ak no esperiénsia hosi sidade hirak ne’e, integra aprosimasaun umanu ho aplikasaun lei ne’ebé rigór hodi alkansa sustentabilidade ba tempu naruk.
SEATOU nia serbisu ba halao reurbanizasaun espasu públiku sira iha Kapitál Dili ne’e nu’udar pasu estratéjiku tebes ba asuntu boot rua: primeiru, asegura no proteje sidadaun nia moris hosi risku ka impaktu dezastre naturais, no segundu, inspira kriasaun plataforma ideál ida ba ordenamentu teritóriu liuhosi planeamentu urbanu ida sustentável.
Dalaruma framing negativu sira ne’e mos bele kontribui ba garantia sistema check and ballances iha ambiente demokratiku. Maibé, presiza realistiku ho situasaun no nesesidade atuál, kompara ho esperiensia anteriór sira. Espresaun krítika no narrativa sira ne’ebé hato’o iha ámbitu kontrolu sosiál nian ba Governu, labele manipulativu, ka ignorante tanba de’it pseudo-ambisaun ba ajenda polítiku kurtu prazu ruma ne’ebé atu estraga fali esforsu dezenvolvimentu sira.
Governu/SEATOU sei hametin públiku nia fiar liuhosi hatudu serbisu maka’as liu tan. Moruk hosi kualker implementasaun politika Governu nian ne’ebé hala’o ohin loron ne’e mak sei garantia bem estar ba sidade Dili iha futuru. Sidade barak iha mundu ne’e hatudu ona katak, hadi’ak sidade ne’e la’ós halimar, “hom pim pa!“, ka atrasaun majiku “abracadabra!” de’it ema hotu kontente ona. Ba serbisu estraordináriu ida ne’e sempre lori tempu, no presiza duni autoridade ida estraordináriu ho aten brani, prontu enfrenta dezafiu hotu-hotu, no Timor-Leste hahú ona iha Governasaun ida ne’e. Obrigado.
* Hakerek–nain: Observadór asuntu Komunikasaun Sosiál, Eis–Jornalista no Eis–Membru Aliansi Jurnalis Independen (AJI) Yogyakarta.
* Konteudu artigu ne’e responsabilidade tomak hakerek-nain nian, la reprezenta opiniaun/pozisaun kualker instituisaun públiku/privada ruma.