iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

PN aprova Konta Jerál Estadu 2023 ho unanimidade

PN aprova Konta Jerál Estadu 2023 ho unanimidade

Membru Governu no Parlamentu halo debate kona-ba Konta Jerál Estadu 2023 iha Parlamentu Nasionál, segunda (27/01/2025). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 27 janeiru 2025 (TATOLI)Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi reuniaun plenária, segunda ne’e, aprova Konta Jerál Estadu 2023 ho votu afavór 58, kontra 0 no abstensaun 0.

“Ne’ebé Konta Jerál ne’e aprovadu,” Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, fó sai iha sala plenária.

Deputada Bankada Governu husi Congresso Nacional da Reconstrução Timorense (CNRT), Cedelízia Farria dos Santos, hato’o apresiasaun ba IX Governu Konstituisionál, tanba kumpre ona kompromisu legál hodi submete Konta Jerál Estadu 2023 mai iha PN tuir tempu no rejimentu.

“Ohin ita tama ba debate Konta Jerál Estadu 2023, ha’u mós kontinua apresia ba IX Governu, tanba iha tinan 2023 durante IX Governu kaer ukun fulan-neen nia laran, konsege halo serbisu lubun ida, ita hatene, akompaña no aprova programa Governu ba tinan-lima, aprova orgánika, aprova orsamentu retifikativu 2023, aprova orsamentu 2024 inklui halo mós serbisu ezersísiu konklui Konta Jerál Estadu 2023 ne’ebé ohin loron ita mai debate,” nia apresia.

Deputada dehan, Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023 iha governasaun rua mak hala’o ezekusaun, IX Governu no VIII Governu.

Deputada bankada opozisaun husi Frente Revolucionária Timor-Leste Indepedente (FRETILIN), Maria Angélica Rangel, hateten, Konta Jerál Estadu hanesan dokumentu kontabilidade ida-ne’ebe aprezenta ezekusaun ba despeza no reseita sira ne’ebé entidade públika administrativa halo durante tinan fiskál ida.

“Observasaun lubun mak Kámara Konta hato’o iha nia relatóriu paresér ba Konta Jerál Estadu 2023, ne’ebé hatudu katak iha evolusaun ba núméru entidade públika ne’ebé presta konta ba Kámara Konta. Bankada FRETILIN hakarak hato’o parabéns ba Governu tamba esforsu maka’as duni hodi obriga entidade públika sira atu kumpre obrigasaun legál,” nia apresia.

Deputada ne’e dehan, debate ida ne’e nu’udar knaar PN nian tuir artigu 95 númeru 3 alinea e iha konstituisaun hodi fó kbiit ba PN hodi halo fiskalizasaun ba OJE tinan-tinan.

PN aprova lei n.º 15/2022, 21 dezembru kona-ba OJE 2023 biliaun $ 2,155.7 ba setór públiku administrativu, sub-setor administrasaun sentrál, ba sub-setor seguransa sosiál no sub-setór Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-cusse Ambeno (RAEOA). Maibe liuhusi lei N.º 17/2023 agosto PN aprova fali orsamentu retifikativu hodi altera valór OJE inisiál hodi tuun ba biliaun $ 1.926.

Deputadu bankada Governu husi Partidu Demokrátiku (PD), Alexandrino Afonso Nunes, husu ba esntidade sira atu osan povu nian tenke uza ho responsalidade.

“Liafuan ida-ne’e mak hanesan baibain Primeiru-Ministru alerta ba ita hotu, atubele uza osan povu nian ho responsabilidade, hanoin tanba ne’e mak ohin hala’o debate polítika no tékniku relasiona ho relatóriu no paréser Kámara Konta órgaun ida ne’ebé mak ita-nia konstiuisaun fó kompeténsia atu halo avaliasaun ba legalidade iha ezekusaun orsamentu jerál Estadu 2023, ne’ebé Estadu simu no gasta,” nia tenik.

Notísia relevante : Kámara Konta aprezenta Konta Jerál Estadu 2023 ba PN

Deputadu salienta, hafoin analiza kle’an ho ninia perspetiva kona-ba inkonsisténsia no insufisíensia identifika iha relatóriu no paresér la’ós de’it responsabiliade IX Governu maibé partilla responsabilidade VIII Governu.

“Tanba ita hatene iha tinan 2023 iha akontese governasaun rua mai ho nia karater, prioridade no prioridade programa la hanesan,” nia akresenta.

Deputada bankada opozisaun husi Partidu Libertasaun Populár (PLP), Maria Angelina Sarmento, apresia ba relatóriu no paresér husi Kámara Konta no Komisaun C ne’ebé trata asuntu Finansa Públika iha PN, ne’ebé krítiku ho nia rekomendasaun sira.

Nune’e mós, Deputudu bankada opozisaun husi Kmanek Haburas Unidade Nasionál Timoroan (KHUNTO), António Verdiál de Sousa, kontinua fó hanoin Governu atu utiliza orsamentu Estadu povu nian jere ho di’ak hodi fó moris di’ak ba povu.

Komisaun C rekomenda pontu 20

Komisaun C iha ninia paresér ba Konta jerál Estadu 2023, hato’o rekomendasaun 20 ba Governu mak hanesan :

1. Kompleta sistema kontabilístiku baze kaixa atualmente utiliza husi serbisu no entidade setór públiku administrativu, inisia preparasaun no aprezentasaun demostrasaun finanseira Estadu nomós ótika kontabilidade akrésimu, inklui planu konta ida abrajente ho komformidade ho padraun internasionál (ISPAS), ho objetivu hadi’a kualidade relatóriu finanseiru atualmente prodús husi ezekutivu.

2. Asegura inkluzaun kompleta ezekusaun orsamentál seguransa sosiál no entidade públika sira seluk ne’ebé to’o agora sei esklui iha Konta Jerál Estadu, iha demostrasaun finanseira konsolida Estadu.

3. Korrize eru konsolidasaun finanseira, hanesan observa iha apuramentu saldu kaixa no reseita Autoridade Nasionál Petróleu no Minerál (ANPM) iha tinan 2023, ho objetivu aumenta fidelidade iha konta públika konsolidada.

4. Hadi’a prosesu planeamentu orsamentál anuál, garante Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne’ebé reparadu no ezekuta ho faze iha projesaun reseita no despeza realista.

5. Espesífika peresentajen despeza rekorente no kapitál finansiada husi transferénsia fundu petrolífeiru, kontribui hodi aumenta transparánsia.

6. Realiza no divulga ba PN avaliasaun impaktu detallu kona-ba projetu investimentu finansia husi verda transfere husi fundu petrolífeiru.

7. Fortalese sistema auditória internu Estadu hodi jestaun finanseira no orsamentál bele monitoriza no avalia adekuadamente no iha tempu útil.

8. Rejista no reporta forma transparante aditamentu sira iha orsamentu no garantia presta husi Governu ho naran Estadu atualmente, detallu entidade benefisiáriu sira no razaun la’ós regualizasaun atempada.

9. Konseber no introdús indikadór mais klaru dezempeñu hodi monitoriza efikásia programa governamentál.

10. Reve no aliña kritéiru planeamentu orsamentál ho real nesesidade nasaun, evita mudansa sistemátika entre programa durante periódu ezekusaun orsamentál.

11. Estimula arekadasaun reseita doméstika no diversifika ekonómia hodi redús depedénsia fundu petrolífeiru no salvaguarda ninia sustentabilidade ba tempu naruk.

12. Evita efetua alterasaun sira demostrasaun finanseira la ho justifikasaun, ho forma redús inkosisténsia iha dadus divulgadu ne’ebé krítika husi Kamára Konta.

13. Implementa mekanismu kontrola iha saldu kaixa reportadu iha Konta Jerál Estadu hodi garante ninia ezatidaun.

14. Garante kritéiriu transferénsia públika entre sub-setór konsistente ho interese públiku.

15. Fortalese jestaun projetu infraestrutura, monitoriza no avália kontinua, prinsipalmente maiór pezu iha termu utilizasaun rekursu públiku, asegura kumprimentu przau no ninia kualidade.

16. Zelar valór públiku iha OJE no iha konta jerál Estadu konsistente no rekonsiliaveis.
17. Prioritiza efisiénsia orsamentál, diresiona rekursu públiku ba iha área ne’ebé oferese impaktu sosiál boot no retornu ba ekonomia.

18. Publika relatóriu demonstrasaun finanseira detallu kona-ba ezekusaun hotu iha fundu, entre sira seluk iha fundu dezenvolvimentu kapitál umanu.

19. Hadi’a no reporte kona-ba endividamente públiku, pasa inklui ho prazu amortizasaun no enkargu ho jestaun dívida.

20. Otimiza jestaun finanseira fundu rezerva seguransa sosiál, proteze ninia rekruau finanseiru investimentu ne’ebé bele envolve risku lakon ba Estadu.

Reprezentante Governu liuhusi Ministra Finansa, santina Cardoso, hato’o katak MF toma nota no rekomendasaun sira mai husi Komisaun C no Kámara Konta no sempre tau prioridade atubele akompaña no implementa rekomendasaun sira.

Jornalista     : Nelson de Sousa
Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!