iklan

HEADLINE, OEKUSI

MLTL husu hakotu estigma sosiál hasoru pasiente lepra

MLTL husu hakotu estigma sosiál hasoru pasiente lepra

Misaun lepra iha Timor-Leste (MLTL) hamutuk ho Ministériu Saúde ho parsériu sira, tersa ne’e, hala’o komemorasaun loron mundiál lepra iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) ho tema, ‘”Mai ita unidade kura lepra ho dignu”. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OÉ-CUSSE, 28 Janeiru 2025 (TATOLI)– Misaun Lepra iha Timor-Leste (MLTL) no Ministériu Saúde (MS) , tersa ne’e, komemora loron mundiál lepra iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) ho tema “Mai Ita Unidade Kura Lepra ho Dignu”, liuliu hakotu estigma sosiál hasoru pasiente lepra.

Tuir oráriu iha loron 28 Janeiru 2025 halo atividade long march ne’ebe partisipa husi autoridade komunitáriu, parte seguransa hanesan PNTL no F-FDTL, estudante sira inklui pasiente moras lepra no  hala’o ativiadade kadi kakutak ba estudante nivél ensinu sekundáriu sira inklui hala’o drama hapara estigma hasoru pasiente moras lepra.

Prezidente Konsellu Misaun Lepra iha Timor-Leste, Dulce da Cunha. Imajen/Abilio Elo Nini

Notísia relevante:Tinan ne’e, Servisu saúde Oé-Cusse mellora atendimentu ba pasiente moras hada’et

Entretantu, Iha loron  29 Janeiru 2025, sei realiza misa iha Igreja tuan Santa-Rosa, hafoin ne’e hala’o semináriu hodi konvida oradór prinsipál sira husi nasionál no rejionál hodi ko’alia kona-ba prevensaun moras lepra nian.

“Ita realiza loron mundiál lepra iha Oé-Cusse tanba tinan kotuk ita lansa programa foun kombate moras lepra iha Oé-Cusse, nune’e ita bele atinje nia trajetu iha pontu tolu, primeiru atu hapara transmisaun, hapara ema bele sai defisiénsia no estigma, ida-ne’e meta bo’ot ba misaun lepra nian,” Prezidente Konsellu Misaun Lepra iha Timor-Leste, Dulce da Cunha, hatete ba Jornalista sira iha Otél Ambeno, ohin.

Nia dehan, liuhusi komemorasaun ne’e bele hasa’e konsiénsia públiku tomak liuliu iha Oé-Cusse tanba jeografikamente fronteira kedan ho nasaun viziñu Indonézia, nune’e risku ba tranzmisaun.

MLTL kontinua serbisu maka’as ho komunidade atu iha koñesimentubakona-ba sintoma no enkoraja vítima sira-ne’ebé sofre bele hakbesik ba fasilidade saude hodi hetan tratamentu.

“Espera atividade ohin loron bele hasa’e konsiénsia públiku kona-ba moras lepra, tanba moras ne’e bele kura, kuandu hemu ai-moruk sedu bele prevene defisiénsia. Nune’e ba ita sira-ne’ebé servisu iha área saúde, ita tenke alerta katak, tenke servisu barak liuhusi sosializasaun no promosaun,” nia enkoraja.

Iha fatin hanesan,  Diretór Saúde Oé-Cusse, António Firdaus,  relata pasiente moras lepra iha Oé-Cusse ema na’in-16.

“Antes ne’e,

Diretór Saúde Oé-Cusse, António Firdaus.Imajen/Abilio Elo Nini.

médiku na’in-10 husi Oé-Cusse ba halo treinamentu iha nasaun Nepál, foin fila hala’o peskiza iha terrenu hodi hetan kazu foun 16. Iha selebrasaun ne’e kontinua koopera malu hodi halo promosaun atu sidadaun hotu bele iha koñesimentu oinsa prevene-aan hudsi moras ne’e,”nia afirma nia dehan.

 

Kauza no impkatu moras lepra

Moras lepra kauza husi kutun ne’ebé hanaran, mycobacterium leprae, kutun tama iha ema ida nia isin liuhusi dalan respiratóriu, bainhira dada iis, anin ne’ebé kontaminadu ho kutun. Nune’e mós kutun sai husi ema ida nia isin liuhusi dalan respiratóriu bainhira fani no mear, kutun mós bele da’et liuhusi kontaktu kulit.

Tipu sinál moras lepra kamán, mak hanesan kulit mosu hena mutin ka mean husi 1 to’o 5 ne’ebé matek ka tu’u la sente. Moras lepra bele kura ho pakote ai-moruk MDT (multidrug therapy) ne’ebé bele simu ho gratuita iha fasilidade saúde.

Tipu sinál moras lepra todan, mak hanesan kulit mosu hena mutin ka mean husi 6 ka liu, ne’ebé matek ka tu’u la sente, aumenta ho afeta ba nervu perifériku no bele sai defisiénsia iha matan liman no ain.

Exemplu, kulit oin mahar no inus mahar, tilun tahan mahar no kafuak, uat mahar no sente moras, kulit mean no kafuak, liman-ain sikun sente moras no kole, liman ou ain laran kanek maibé la sente moras no liman-ain sai deformidade, matan taka la metin no bele sai defisiénsia. Maibé moras lepra sei hetan kura di’akliu bainhira hetan diagnóstika sedu no tratamentu sedu.

Notísia relevante:MLTL formaliza akordu ho RAEOA hodi kombate moras lepra 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!