EKONOMIA, HEADLINE

Parseiru internasionál apoia integrasaun Timor-Leste bá OMK

Parseiru internasionál apoia integrasaun Timor-Leste bá OMK

Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku no Munistériu Turizmu no Ambiente, realiza diskusaun ho liña minitériu no parseriu internasionál sira kona-ba pós asesmentu Timor-Leste ba Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), iha salaun CCD, kuarta (12/02/2025). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 12 Fevereiru 2025 (TATOLI)—Parseiru internasionál sira deklara ona sira-nia kompromisu atu apoia integrasaun Timor-Leste (TL) bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).

Deklarasaun ne’e hato’o hosi reprezentante Embaixada Austrália, Banku Mundiál no Uniaun Europeia, iha marjen diskusaun meza redonda ne’ebé organiza hosi Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MCAE-sigla portugés), iha Centro Convenções de Díli (CCD), kuarta ne’e.

Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, Bernard Harbone, hateten importánsia hosi parseiru internasionál sira-nia apoiu ba komérsiu no integrasaun globál ba ekonomia Timor-Leste nian.

“Ami servisu daudaun ho governu TL liuhusi  MCAE hodi prepara planu asaun ida, atu define prioridade sira ba asaun sira fasilitasaun komérsiu nian,” Bernard Harbone informa.

Nia dehan, Banku Mundiál iha kompromisu atu servisu hamutuk ho ekipa governu timoroan nian hodi analiza área xave sira no ajenda hodi apoia Timor-Leste nia nesesidade no ezijénsia sira iha termu integrasaun OMK nian.

Jestór ne’e hein katak governu TL bele define prioridade no nesesidade sira, nune’e parseiru dezenvolvimentu sira bele mobiliza rekursu hodi apoia esforsu Timor-Leste nian iha OMK.

Iha fatin hanesan, adjuntu Embaixadór Austrália, Edwards Wilkinson, dehan importánsia hosi adezaun Timor-Leste nian iha organizasaun ne’ebá, tanba permite nasaun ne’e hametin relasaun ekonómika sira ho Estadu-membru sira.

“Tama bá OMK no integra iha sistema komérsiu mundiál sei ajuda Timor-Leste hetan asesu ba merkadu internasionál no loke oportunidade foun ba empreza timoroan sira,” Edwards Wilkinson haktuir.

Notísia relevante: Governu ho delegasaun diskute TL nia  transformasaun ekonomia ba adezaun OMK

Diplomata ne’e mós hatutan tan katak Austrália iha kompromisu atu fó apoiu ba Timor-Leste iha perkursu integrasaun nian, ho apoiu finansiamentu ho valór dolár australianu millaun rua iha tinan haat nia laran, entre 2022 no 2026, iha área asisténsia téknika konsultivu ho MCAE, akordu komersiál OMK nian, abilidade negosiasaun, nune’e mós reforsu no formasaun rekursu umanu.

Aleinde ne’e, Enkarregadu Negósiu sira hosi Uniaun Europeia (UE), Christoph Sorg, afirma katak apoiu hosi UE aliña ho kestaun prinsipál sira integrasaun nian iha Asosiasaun Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian no OMK.

“Ami foka ba kapasitasaun, sensibilizasaun, komunikasaun no koordenasaun entre parseiru dezenvolvimentu sira no ministériu oinoin ne’ebé envolve iha prosesu sira,” Christoph Sorg hateten.

Entretantu, diretór-jerál OMK, Xiancheng Zhang, ne’ebé marka prezensa iha eventu ne’e, konsidera importánsia hosi kolaborasaun ho parseiru internasionál sira ho hanoin ida atu fó asisténsia téknika iha preparasaun rekursu umanu ba integrasaun Timor-Leste nian.

Antes ne’e, Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) halo diskusaun ho delegasaun husi Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK), nu’udár momentu ida iha Timor-Leste nia transformasaun ekonómika, ho objetivu atu masimiza benefísiu husi Timor-Leste nia adezaun ba OMK.

“Workshop ne’e nu’udár momentu ida iha Timor-Leste nia transformasaun ekonómika, ho objetivu atu masimiza benefísiu husi Timor-Leste nia adezaun ba OMK. Rekoñese katak komérsiu hanesan motór ba dezenvolvimentu sustentável. Esforsu hirak-ne’e sei kontribui ba nasaun nia vizaun longu prazu atu alkansa kreximentu inkluzivu no prosperidade to’o 2030,” Vise Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay dehan ba jornalista sira, iha Centro Convenções de Dili (CCD), segunda ne’e.

Workshop ne’ebé hala’o hahú iha loron 10-12 fevereiru 2024, sei partisipa husi Adjuntu Diretór-Jerál OMK nian, Embaixadór Xiangchen Zhan hamutuk ho ekipa téknika sira husi Zenebra, membru Governu sira, membru Parlamentu Nasionál sira, reprezentante setór privadu, sosiedade sivíl sira, parseiru dezenvolvimentu no sosiedade sira seluk.

Atu fasilita TL nia adezaun, Koordenadór Tékniku Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) iha  Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku, Jorge Martins, hateten Governu aprova ona lejizlasaun hamutuk 21 hodi prenxe rekizitu adezaun plena bá OMK.

“Lejizlasaun sira mak hanesan kódigu insolvénsia, lei konkorénsia, dekretu-lei lisensiamentu importasaun, lei promosaun esportasaun, dekretu-lei kona-ba rejime jurídiku kontra orden sira nian, lei orden advogadu nian, regulamentu kódigu aduaneiru, lei impostu ba valór akresentadu, lei impostu no taxa, revizaun ba Estatutu Autoridade Administrasaun Portuária Timor-Leste (APORTIL), revizaun ba regulamentu servisu postál no revizaun ba Estatutu Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, I.P),” Jorge informa ba jornalista sira bainhira partisipa iha diskusaun meza rendoda  ho parseiru dezenvolvimentu no embaixadór sira kona-ba TL nia pós adezaun ba OMK, iha Centro Convenções de Díli (CCD), kuarta ne’e.

Nia hatutan, ikusliu mak dekretu-lei kona-ba pestisida, dekretu-lei diploma ministeriál kona-ba medikamentu veterináriu, diploma ministeriál kona-ba rekizitu importasaun ba animál no produtu orijen animál, ai-horis no produtu ai-horis, rekizitu kuarentena, alterasaun daruak ba dekretu Governu Nú: 2/2005 kona-ba taxa lisensa peska, inspesaun no servisu sira relasiona ho atividade peska no lei protesaun variedade ai-horis husi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, lei sira kona-ba aplikasaun regra orijen husi planu asaun hodi promove produsaun no kódigu propriedade industriál no institutu propriedade industriál.

Jornalista: Felicidade Ximenes

Editór: Xisto Freitas da Piedade

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!