iklan

OPINIAUN

Timor-Leste bele hasoru tan inundasaun boot ida

Timor-Leste bele hasoru tan inundasaun boot ida

Julião da Costa Belo

Hosi: Julião da Costa Belo

Introdusaun

Alterasaun klimátika reprezenta mudansa signifikativu, ba tempu naruk iha padraun tempu nian, ne’ebé afeta ba eskala rejionál sira no ba eskala globál, ho impaktu haree iha mudansa temperatura, presipitasaun (udan), anin, no eventu tempu estremu sira. Agora daudaun, mudansa sira-ne’e mak barak liu influénsia husi atividade umana sira hanesan sunu kombustível fósil sira, desflorestasaun (sunu ka taa ai-horis sira) no emisaun gás sira ho efeitu estufa.

Estudu ida ne’e hakarak atu fahe informasaun kona-ba impaktu sira husi mudansa klimátika, liu-liu konaba aumenta udan-been iha rejiaun Sudeste Aziátiku, ne’ebé inklui mos Timor-Leste, iha ne’ebé akontesimentu inundasaun dalabarak ona, kauza ona estragu signifikativu ba infraestrutura komunidade lokál sira-nian.

Metodolojia ne’ebé adapta ba estudu ida ne’e mak análiza relatóriu husi IPCC sira nian no artigu sientífiku sira ne’ebé espesífiku ba rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi permite komprensaun kle’an ida kona-ba dinámika klimátika lokál.

Rezultadu sira husi estudu ida-ne’e hein katak bele fó apoiu ba ema sira ne’ebé halo polítika (politikus sira) no ba jestór ka na’in  ba  instituisaun akadémika superiór (universidade) sira, hodi enkoraja investimentu iha rekursu umanu no dezenvolvimentu estratéjia sira ne’ebé efetivu hodi hamenus impaktu sira husi mudansa klimátika no hasa’e reziliénsia husi komunidade sira ne’ebé afetadu.

Estudu sientífiku sira indika aumentu presipitasaun iha Sudeste Aziátiku

Mapa sira tuirmai, ne’ebé foti hosi relatóriu IPCC 2021 nian, hatudu katak mudansa klimátika fó impaktu ba rejiaun sira hotu-hotu iha planeta, inklui Sudeste Aziátiku, dezde 1950. Influénsia umana iha papél signifikativu iha kazu barak liu, liuliu iha eventu estremu sira hanesan aumentu temperatura, aumentu presipitasaun (udan) no intensifikasaun hosi rai-maran ne’ebé prolongadu, ne’ebé halo observasaun foin lalais ne’e, hanesan hatudu iha Figura 1.

 

 Figura ne’e fahe ba sesaun prinsipál tolu, ida-idak foka ba tipu mudansa espesífiku ne’ebé observa ona dezde dékada 1950, hanesan: aumentu manas, aumentu presipitasaun (udan), no aumentu rai-maran ba agríkola no ekolojia.

  1. Manas extremu: 41 hosi rejiaun 45 hatudu aumentu manas, inklui Sudeste Aziátiku (SEA) no laiha rejiaun ida hatudu diminuisaun.
  2. Aumanta presipitasaun (udan): Rejiaun 19 hatudu aumenta presipitasaun inklui Sudeste Aziátiku, Europa Norte, Amérika Leste no Áfrika Súl Rejiaun 18 iha dadus limitadu no rejiaun 8 iha konkordánsia ki’ik kona-ba mudansa.
  3. Aumenta rai-maran ba agríkola no ekolójiku: rejiaun 12 hatudu aumentu iha rai-maran, só Austrália Norte (NAU) ne’ebé inklui Timor-Leste, ne’ebé relata diminuisaun no rejiaun sira seluk iha akordu ki’ik ka dadus limitadu.

Presipitasaun (udan) ne’ebé aumenta iha rejiaun globál oioin sei kontinua bainhira la atinji mitigasaun ne’ebé efetivu. Figura 2 iha kraik ne’e, mudansa sira ne’ebé projeta iha temperatura másimu anuál loro-loron nian, média anuál totál umidade rai nian iha koluna, no presipitasaun másimu anuál loron 1 nian iha nível akesimentu globál 1.5°C, 2°C, 3°C, no 4°C relativamente ba 1850–1900. Projetadu (a) mudansa másimu anuál iha temperatura diáriu (°C), (b) mudansa média anuál iha umidade rai totál anuál iha koluna (desviu padraun) no (c) mudansa másimu anuál iha presipitasaun loron-1 (%).

Figura 2 hatudu katak, iha Sudeste Aziátiku, inklui Timor-Leste aumentu iha presipitasaun (udan) anuál iha loron sira ne’ebé udan, liuliu bainhira temperatura globál sa’e. Tuir mapa sira iha koluna (c), bele haree katak, ba aumentu +1.5°C, iha ona sinál aumentu iha presipitasaun, depois ho +2°C no +3°C, aumentu ne’e sai maka’as liu, ne’ebé indika frekuénsia boot liu hosi eventu udan-boot. Iha +4°C, intensifikasaun udan-been nian maka signifikativu liután, indikasaun iha risku aas ba inundasaun. Projesaun ne’e indika katak Sudeste Aziátiku, inklui Timor-Leste, bele hasoru eventu udan-been ne’ebé maka’as liu, aumenta risku ba inundasaun no afeta balansu bee iha rejiaun ne’e.

Akesimentu globál sei intensifika udan-been iha Sudeste Aziátiku, liuliu iha bailoron pós-El Niño, tanba fortalesimentu hosi resposta monsaun nian ne’ebé maka dudu hosi mudansa sira iha sirkulasaun atmosférika no oseánika, ne’ebé rezulta iha presipitasaun aas liu iha rejiaun neba (Nguyen et al., 2022). Aumentu ida-ne’e iha relasaun ho enfrakesimentu anomalia temperatura tasi nian iha Pasífiku Ekuatoriál Osidentál, ne’ebé influénsia dinámika atmosférika no kontribui ba aumentu udan-been (Lin et al., 2024). Aleinde ne’e, projesaun sira indika aumentu ida hosi 6.0% to’o 12.4% iha média presipitasaun anuál, akompaña ho sazonalidade boot liu hosi udan-been, hatudu variasaun signifikativa sira entre estasaun sira (Sobh et al., 2022). Tuir relatório husi IPCC (2022), senáriu ida-ne’e hosi udan-been ne’ebé maka’as no aumentu frekuénsia hosi eventu presipitasaun estremu no inundasaun iha Ázia monsaun nian, liuliu iha Sudeste, Súl no Leste Aziátiku, bele rezulta iha inundasaun ne’ebé maka’as liu, ne’ebé afeta jestaun rekursu bee nian iha rejiaun (IPCC, 2022; Schamm et al., 2014; Morib et al., 2014b; Morib et al., 2021b).

Impaktu globál sira husi alterasaun klimátika

Alterasaun klimátika fó impaktu ba ambiente, kria dezafiu ekonómiku no afeta sosiedade, intensifika dezigualdade no ameasa dezenvolvimentu sustentável.

  1. Ambientál; Alterasaun klimátika kauza akesimentu globál, nível tasi sa’e, mudansa iha padraun presipitasaun, lakon biodiversidade no aumentu dezastre naturál, ne’ebé ameasa ekosistema no sustentabilidade ambientál. Ezemplu ida mak hanesan inundasaun ne’ebé akontese iha loron 21 fulan-Abril tinan 2021 iha Timor-Leste, ne’ebé rezulta ema na’in 40 resin mate no família liu 10.000 sai hosi uma evakua ba fatin seguru. Tipu dezastre ida-ne’e bele akontese fila fali, karik medida adaptasaun la adekuadu no asaun mitigasaun sira ne’ebé la efetivu iha nivel globál.
  2. Ekonomia; alterasaun klimátika afeta ba ekonomia hodi hamenus produtividade agríkola, estraga infraestrutura, aumenta kustu kuidadu saúde, fó impaktu ba fornesimentu enerjia no bee, altera merkadu traballu, no aumenta risku finanseiru, agrava instabilidade globál.
  3. Sosiedade; alterasaun klimátika hamosu migrasaun forsada, agrava dezigualdade sosiál sira, fó impaktu ba saúde fíziku no mentál, hamosu tensaun no konflitu sosiál sira, altera merkadu traballu sira no ameasa kultura tradisionál sira, enkuantu estimula mós movimentu sosiál sira no ativizmu ba asaun klimátika.

Konklusaun

Alterasaun klimátika reprezenta dezafiu ambientál, sosiál no ekonómiku ida ne’ebé boot liu ba Timor-Leste no ba mundu. Aumentu iha temperatura globál, intensifikasaun udan-been nian no eventu meteorolójiku estremu sira, hanesan rai-maran no inundasaun sira, krize ambientál ida-ne’e, hetan influénsia maka’as hosi asaun ema nian.

Iha Timor-Leste, efeitu sira husi alterasaun klimátika sai mos preokupante, tanba udan-been ne’ebé aumenta no akontesimentu hosi fenómenu estremu sira bele rezulta iha dezastre naturál sira ne’ebé akontese beibeik, hodi afeta infraestrutura sira, ekonomia no populasaun nia kualidade moris. Aumentu iha presipitasaun (udan) ne’ebé prevee ba dékada sira tuirmai presiza estratéjia adaptasaun ne’ebé efetivu atu hamenus impaktu negativu sira.

Haree ba senáriu ida-ne’e, esensiál atu nasaun adopta polítika públika sira ne’ebé foka ba sustentabilidade, hodi promove redusaun hosi emisaun sira gás ho efeitu estufa nian, protesaun hosi ekosistema sira no dezenvolvimentu hosi infraestrutura sira ne’ebé reziliente bazeia ba estudu sientífiku interdisciplinar sira. Iha parte seluk, esensiál mos atu investe iha inisiativa sira ba tempu ne’ebé naruk, liuliu iha formasaun rekursu umanu iha universidade sira no halo mos kooperasaun ho internasionál hodi hasoru dezafiu globál ida-ne’e no garante futuru ida ne’ebé seguru no sustentável liu ba jerasaun sira iha tuir mai.

Sujestaun

Bazeia ba estudu sientífiku sira kona-ba alterasaun klimátika iha Sudeste Aziátiku, inklui mos Timor-Leste, aprezenta proposta sujestaun sira hodi hamenus impaktu negativu sira  no aproveita mos oportunidade sira husi alterasaun ida-ne’e hodi fó benefísiu ba komunidade sira.

  1. Presiza promove adaptasaun proativu no transformativu, inklui investimentu sira iha infraestrutura reziliente, hanesan harii sistema drenajen efisiente no hametin abitasaun hodi tahan inundasaun no dezastre naturais. Konstrusaun sira ne’e tenke bazeia ba estudu sientífiku sira, ne’ebé integra área sira hanesan enjeñaria, siénsia meteorolojia no jeofízika sira. Porezemplu, peritu sira iha meteorolojia no jeofízika bele fornese dadus kona-ba kuantidade udan-been no volume bee ne’ebé bele suli liu hosi mota ka ba iha área (sidade) ida.
  2. Kria Polítika Ambientál Sustentável – Proteje floresta sira, hanesan reflorestasaun no enkoraja prátika agríkola sustentável, esensiál atu hamenus degradasaun ambientál, liuhosi kriasaun lei sira no implementasaun ho efisiente ba prátika, husi ministériu relevante sira no institutu espesífiku mudansa klimátika nian.
  3. Promove Parseria no Kooperasaun Internasionál – Hametin apoiu husi organizasaun globál sira hanesan PNUD/UNDP (Programa das Nações Unidas para o Desenvolvimento), USAID (Agência dos Estados Unidos para o Desenvolvimento Internacional), União Europeia (EU External Investment Plan e o LIFE Programme) e etc, ba finansiamentu no implementasaun projetu adaptasaun klimátika.
  4. Kriasaun departamento/kursu espesializadu iha universidade sira – Rekomenda ba responsável ka na’in ba instituisaun ensinu superiór (IES) sira, katat investe iha rekursu umanu liuhosi kriasaun kursu sira ne’ebé aliña ho tendénsia fenómeno globál sira, mak hanesan Mudansa Klimátika, Ekonomia Verde no Ekonomia Azul, aleinde ida ne’e promove mos parseria ho universidade internasionál sira. Sujere mós atu Ministériu Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura disemina no aprova de’it kursu sira ne’ebé prienxe área estratéjiku sira-ne’e. Iha parte seluk, sujere mós ba Ministériu Edukasaun (ME) atu tau konteúdu sira relasiona ho mudansa klimátika, ekonomia verde no ekonomia azul iha kuríkulu eskola primária no eskola sekundária sira.
  5. Peskiza sientífika no inovasaun – Investimentu iha estudu sientífiku sira ne’ebé iha relasaun ho tendénsia globál sira, hanesan mudansa klimátika, ekonomia verde no ekonomia azul, ne’ebé nia rezultadu bele fó apoiu ba instituisaun sira ne’ebé presiza. Estudu sira ne’e bele hala’o husi universidade sira, ministériu relevante ka instituisaun públika sira, hanesan Institutu Nasionál Siénsia no Teknolojia (INCT), ka hala’o liuhosi parseria no kooperasaun entre entidade sira ne’e, maibé tenke hetan apoiu finanseiru signifikativu husi governu ka organizasaun internasionál sira.
  6. Aproveita udan-been ba jerasaun idroenerjia: Maski mudansa klimátika bele iha impaktu negativu, ida-ne’e mós oferese oportunidade sira, hanesan aumentu presipitasaun, ne’ebé bele aproveita ba jerasaun eletrisidade ne’ebé sustentável. Konstrusaun sentrál idroelétriku ki’ik sira sei ajuda prodús eletrisidade iha maneira renovável, hamenus dependénsia ba kombustível fósil sira, maibe tenke bazeia ba estudu sientífiku sira.
  7. Aproveita udan-been ba produsaun agrikultura: Dezenvolve sistema irigasaun ne’ebé efisiente hodi aproveita udan been no armazena hodi uza fila fali  durante períodu rai-maran. Promosaun ba téknika agríkola sira ne’ebé adapta ba kondisaun klimátika foun sira, hodi permite kultivasaun ai-horis sira iha tempu udan no bailoro, ho kolleita to’o dala tolu kada tinan, hodi garante seguransa ai-han, maibe tenke bazeia ba estudu sientífiku sira.

Referénsia sira

  • Lin, S., Dong, B., & Yang, S. (2024). Enhanced impacts of ENSO on the Southeast Asian summer monsoon under global warming and associated mechanisms. Geophysical Research Letters, 51(2), e2023GL106437. https://doi.org/10.1029/2023GL106437
  • Sobh, M. T., Hamed, M. M., Nashwan, M. S., & Shahid, S. (2022). Future projection of precipitation bioclimatic indicators over Southeast Asia using CMIP6. Sustainability, 14(20), 13596. https://doi.org/10.3390/su142013596
  • Nguyen, P.-L., Bador, M., Alexander, L. V., Lane, T. P., & Ngo-Duc, T. (2022). More intense daily precipitation in CORDEX-SEA regional climate models than their forcing global climate models over Southeast Asia. International Journal of Climatology, 42(12), 6537–6561. https://doi.org/10.1002/joc.7619
  • Intergovernmental Panel on Climate Change. (2021). Climate change 2021: The physical science basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change (V. Masson-Delmotte, P. Zhai, A. Pirani, S. L. Connors, C. Péan, R. Berger, … & B. Zhou, Eds.). Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781009157896
  • Intergovernmental Panel on Climate Change. (2022). Climate change 2022: Impacts, adaptation and vulnerability. Contribution of Working Group II to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change (H.-O. Pörtner, D. C. Roberts, M. Tignor, E. S. Poloczanska, K. Mintenbeck, A. Alegría, … & B. Zhou, Eds.). Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781009325844
  • https://pt.tatoli.tl/2023/11/18/inaugurada-casa-para-vitima-das-inundacoes-de-4-de-abril-de-2021/

Alunu PhD iha Siénsia Fízika Aplikada(Meteorolojia, Siénsia Atmosférika no Peskiza Klimátika)

UNIVERSIDADE DE TRÁS-OS-MONTES E ALTO DOURO (UTAD)

Quinta de Prados, 5000-801 Vila Real, Portugal

E_Mail: juliaodacostabelo079@gmail.com

Nu. Tlfn. /Wa.: +351 917368879

Profisaun antes: Dosente Físika, UCT

Emelita do R. M. da Costa (apoio)

Estudante Mestradu iha Siénsia Edukasaun

UNIVERSIDADE DE TRÁS-OS-MONTES E ALTO DOURO (UTAD)

Quinta de Prados, 5000-801 Vila Real, Portugal

Nu. Tlfn. /Wa.: +351 966201297

Profisaun antes: Dosente Físika, UNITAL

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!