iklan

HEADLINE, INKLUZAUN SOSIÁL, POLÍTIKA

PPN husu Estadu garante direitu feto no labarik feto

PPN husu Estadu garante direitu feto no labarik feto

GMPTL no entidade relevante selebra loron internasionál feto iha salaun Delta Nova, sesta (07/03/2025). Imajen Tatoli/António Daciparu

DILI, 08 Marsu 2025 (TATOLI)Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay husu Estadu atu garante direitu feto no labarik feto hodi bele partisipa iha dezenvolvimentu nasaun iha setór oinoin.

“Igualdade loloos la’ós manifesta de’it iha palku istória ou iha ne’ebé hakerek iha papél, maibé komesa iha uma. Presiza garante ba feto hotu ezerse sira-nia direitu iha área edukasaun, serbisu, polítika ou iha família no komunidade,” PPN hato’o durante diskursu iha ámbitu selebrasaun loron mundiál feto, ne’ebé organiza husi Grupu Feto Parlamentár Timor-Leste (GMPTL), iha salaun Delta Nova, sesta ne’e.

Nia dehan, loron ne’e la’ós marka de’it iha kalendáriu, maibé reafirma fundamentál nasaun nia igualdade entre feto no mane.

PPN refere ba istória Timor-Leste ne’ebé hatudu katak feto nia partisipasaun ba luta libertasaun no proteje kultura no identidade. Tanba ne’e, tempu agora oportunu atu reflete igualdade jéneru no fortalesimentu feto iha nasaun ne’e.

“Igualdade jéneru la’ós apenas direitu ida fundamentál no previstu iha Konstituisaun, maibé kondisaun ida imprescindível ba progresu sustentável iha ita-nia país, tanba kada pasu iha eliminasaun dezegualdade jéneru nu’udar avansu ida ba fortalesimentu ita-nia demokrasia,” nia akresenta.

Notísia relevante : GMPTL reafirma kompromisu halo advokasia promove feto nia direitu

PPN afirma, partisipasaun atividade feto iha nível foti desizaun hotu iha setór hotu inklui iha Parlamentu Nasionál ne’e esensiál.

“Feto sira la’ós de’it hanesan benefisiáriu polítika públika maibé hanesan mós ajente mudansa tanba asaun ne’e afeta direitamente ba sira-nia moris no futuru,” nia reforsa.

Fernanda Lay argumenta, mudansa iha la’ós apenas lejizlativa, liuhusi lei no instituisionál de’it esensiál, maibé instituisaun sira fundamentál, mudansa profunda no dura sai hanesan kultura ba kada ema.

Tanba ne’e, dalan ba Timor-Leste ne’ebé kada feto no labarik feto bele alkansa ninia plenu pontensiál la’ós perkore apenas ba pasu boot lejizlativu no ideia, maibé dalan ne’e iha feitu husi millaun no jestu ki’ik iha loroloron respeitu no rekuiñesimentu.

‘’Ohin komemorasaun ne’e nu’udar konkista sira feto, hanoin kada ema, lori selebrasaun ne’e ba to’o ita-boot sira-nia uma no sai valór ida ba moris iha privadu,” nia tenik.

Aleinde ne’e, medida loos husi progresu hanesan nasaun sempre konstrui husi uma ka família. Reafirma mós kompromisu asegura feto no labarik feto iha Timor-Leste atu goza sira-nia direitu.

“Hamutuk bele konstrui Timor-Leste ida iha igualdade laós de’it aspirasaun ida, mas realidade iha moris, iha uma ka família, komunidade iha kada suku no kada loron no loroloron,” PPN katak.

Mundu tomak inklui Timor-Leste kada tinan iha loron 08 Marsu selebra loron internasionál Feto.

Jornalista     : Nelson de Sousa
Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!