DILI, 17 Marsu 2025 (TATOLI)–Ministériu Finansa (MF) liuhusi Unidade Inspesaun, segunda ne’e, realiza aprezentasaun kona-ba diseminasaun ba ezekusaun Orsamentu Jesrál Estadu (OJE) 2025 no regulamentu interna ba inspetór jerál no fiskál úniku sira iha liña ministeriál hotu.
Objetivu prinsipál husi atividade ne’e atu fó hatene kona-ba lala’ok regulamentu serbisu no aumenta koñesimentu auditóriu sira-nian iha kada ministeriál tuir dekretu-lei nú. 38/2024 7 de Novembru kona-ba regulamentu auditoria interna no dekretu-lei nú. 43/2024 20 Dezembru kona-ba ezekusaun OJE 2025.
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, husu ba responsável sira ne’ebé halo auditoria ba ministériu sira atu sai matan ba jestaun osan povu.
“Ha’u fó atensaun ba ita-boot sira, imi kaer mehi povu ne’e, sai matan ba jestaun osan povu nian. Tanba Estadu konstrusaun ida-ne’e konsidera hanesan Estadu konsolidadu, nune’e dezenvolvimentu Estadu ida-ne’e bazeia ba kontribuisaun serbisu husi ema ida-idak ne’ebé iha inisiativa atu tane a‘as dignidade nasaun demokrátiku,” Primeiru-Ministru (PM), Kayrala Xanana Gusmão, hato’o durante abertura atividade, iha auditóriu Ministériu Finansa, Aitarak-laran.
Notísia relevante : PM Xanana atualiza regra ezekusaun OJE 2025 ba Xefe Estadu
PM mós husu atu auditór sira bele serbisu ho di’ak no defende povu nia osan.
“Ha’u husu ba imi atu apreende didi’ak programa ida-ne’e no serbisu ho fuan, labele aproveita povu nia osan, maibé imi mak atu defende povu nia osan, imi labele tauk imi tenki serbisu hamutuk atu unidade bele fó kontibuisaun ba dezenvolvimentunasaun,” nia katak.
Xefe Governu rekoñese, dezenvolvimentu sei lori tempu naruk uitoan, maibé depende ba nasaun no povu ne’e rasik.
“Konforme ita, ita hakarak serbisu ba dezenvolvimentu buat ne’e sei la’o husi prosesu ida konstrusaun Estadu ne’e, agora Estadu iha konstrusaun ne’ebé ema dehan katak Estadu konsolidadu ne’e mak imi, imi serbisu di’ak ita bele dehan ita-nia konstrusaun Estadu ne’e mós di’ak tanba konsolidade ki’ik la gasta osan arbiru,” nia akresenta.
PM Xanana fó hanoin atu instituisaun Estadu sira labele iha ona sistema broker tanba bele fó impaktu ba dezenvolviementu nasaun.
“Atu defende povu nia osan la’ós aproveita povu ki’ik sira-nia osan. Ita-nia nasaun ne’e agora iha instituisaun balun detekta ona buat ida broker ne’e, tanba laiha hanoin atu ba dezenvolvimentu maibé iha intensaun atu aproveita de’it povu nia osan, loloos tenke defende povu nia osan tanba sira nu’udar ema ki’ik,” Xefe Governu bolu atensaun.
PM Xanana fó hanoin mós ba parte finansa atu tau atensaun ba planu no programa ministeriál sira, tenke haree balansu nune’e bele halo identifikasaun ba orsamentu ne’ebé presiza atu utiliza molok atu aprova.
“Liuliu auditoria interna mós atu serbisu ho independentemente no labele tauk. Ministériu ka instituisaun ida nia hakarak halo saida presiza haree ba planu anuál no multi-anuál e depois regra ida fali maka orsamentu pur programa no imi tenki serbisu hamutuk atu labele tauk no serbisu tenke independentemente. Nune’e osan povu nia jere ho di’ak, tanba ne’e sorte boot Timor sei iha osan husi Fundu Petróliferu. Tanba ne’e husu ba auditoria sira iha ne’e labele husik liu nein sen (osan) buat ida, tanba povu no rai ida-ne’e sei garantia katak sei iha konflitu nia laran,” nia tenik.
Auditoria interna hanesan serbisu independente
Iha fatin hanesan Inspetór Jerál MF, Ernesto da Conceição Silva, hatete, auditoria interna hanesan serbisu independente no entidade hodi alkansa nia misaun no atribuisaun sira iha liña ministeriál sira, liuhusi serbisu aprosimasaun sistemátiku hodi halo avalia prosesu jestaun.
“Tanba ne’e inspetór jerál, fiskál úniku no konsellu fiskál sira presiza iha koñesimentu kle’an kona-ba dekretu-lei rua ne’e hodi aplika iha serbisu,” nia esplika.
Koordenadór Apoiu Jurídiku, Isac Menezes, konsidera, dekretu-lei ne’e importante tebes ba auditór sira hotu atubele hatene uluk ninia prosesu molok tama ba faze investigasaun.
“Ministériu finansa ohin mai atu disemina mós dekretu ezekusaun kona-ba Orsamentu Jerál Estadu ninian ba auditór sira hotu para sai hanesan baze ba auditoria despeza públika sira tanba ne’e papél importante liu mak prosesu atu hateneuluk regras mak halo uluk ba iha investigasaun sira,” Koordenadór esplika.
Regra no ema ne’ebé iha kompeténsia despeza pagamentu no responsavél ba ezekusaun OJE nian mak membru governu, órgaun diresaun, diretór ezékutivu Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), Prezidente Autoridade no titular kargu diresaun no xefe sira.
Isac Menezes, katak, balansu ne’ebé iha kada ministeriál bainhira la konsege implementa, entaun despeza iha anuál nian tenke hatama fali ba kofre Estadu, la’ós despeza tinan kotuk utiliza fali hodi realiza ba atividade anu letivu tuir mai.
Serbisu hotu tenke la’o tuir regra, ne’ebé data hatama relatóriu ne’ebé implementa ona iha dekretu-lei OJE 2025 bazeia ba regra husi dekretu-lei hirak ne’e, maka kada auditoria liña ministeriál sira sei hatama relatóriu anuál ba funsaun públika depois sei relata fali ba iha MF hodi haree despezas sira ne’e.
Atividade ne’e hetan partisipasaun husi Primeiru-Ministru, Prezidente Komisaun Funsaun Públik, Inspetór Jerál, Fiskál Úniku, Konsellu Fiskál kada Ministeriál inklui estudante husi Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL).
Jornalista : Alexandra da Costa
Editora : Julia Chatarina