iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Prezidente Komisaun C husu Governu kria polítika di’ak hodi kolleta reseita boot

Prezidente Komisaun C husu Governu kria polítika di’ak hodi kolleta reseita boot

Osan dólar amerikanu. Imajen/Espesiál

DILI, 28 Marsu 2025 (TATOLI)—Prezidente Komisaun C iha Parlamentu Nasionál (PN) ne’ebé trata asuntu Finansa Públika, Cedelízia Farria dos Santos, nota kolesaun reseita doméstika durante ne’e la’o hela maibé Governu presiza kria polítika di’ak ida hodi hatama reseita boot ba Estadu.

“Setór turizmu iha posibilidade boot atu hatama reseita, maibé ita seidauk bele elabora ho di’ak liután, entaun ami hanoin iha mós sasán Governu hanesan edifísiu boot no rai Estadu, ne’ebé uluk ita fó aluga ba kompañia sira ho montante ki’ikoan de’it, fulan-ida $100, sira halo reseita hamata lukru boot tebes. Ami husu ba Governu atu haree filafali polítika sira uluk ita halo tiha ona ne’e, mudansa ona oinsá atu hatama reseita boot ba ita-nia nasaun,” Prezidente Komisaun C hato’o hodi responde jornalista Agência Tatoli, iha resintu PN, sesta ne’e.

Komisaun C nota, durante ne’e Estadu rekolla barak liu mak impostu, enkuantu iha fontes barak hodi bele hatama reseita no bele sustenta parte balun husi despeza públika.

“Reseita agora la’ós ita dehan a’at liu, maibé ita dehan di’ak ona, mais hakarak ka lakoi ita dehan impostu mak barak liu. Agora ita mós iha sasán ne’ebé ita espekta bele halo esportasaun bá rai-li’ur hanesan agrikultura, ne’e ita espera bele halo ninia dezenvolvimentu maka’as oituan para fó impaktu maka’as mós ba ita-nia reseita sira, agora ita dehan kafé ne’e mós posibilidade boot para Timor hetan reseita ida boot, maibé to’o agora kafé ne’e oituan hela,” nia akresenta.

Notísia relevante: Governu kolleta reseita doméstika millaun $260 durante tinan 2024

Nia observa, maski daudaun iha ona fatin estasionamentu ba transporte públiku iha kapitál maibé fatin barak mak seidauk iha, tanba ne’e presiza estabelese tan hodi rekolla liután reseita.

“Ita haree mós karreta sira para iha dalan arbiru, tuir loloos sira mós selu ona taxa ba Governu atubele hatama mós reseita, mais buat barak mak Governu seidauk haree,” Deputada tenik.

Deputada Bankada Governu husi Kongresu Nasionál Rekonstursaun Timorense (CNRT) ne’e observa tan, munisípiu sira iha área pontensiál barak atu halo kolesaun reseita maibé seidauk dezenvolve ho di’ak durante ne’e.

“Sira nunka kuaze koleta, munisípiu ida tinan-ida bele iha $1.000 balun $500 de’it, ki’ikoan sira la tau kestaun ba buat ne’e dehan importante no importante dehan hetan osan husi Governu ba implementa de’it nunka hanoin sira mós bele halo reseita rasik ba sira-nia munisípiu, aleinde osan mai husi Governu, entaun ne’e preokupasaun, ba oin se bele hasa’e tan reseita rai-laran para miniza boot ba dependénsia Fundu Mina-rai,” nia preokupa.

Aleinde ne’e, Timor-Leste tinan 20-resin ona kontinua dependénsia maka’as ba sasán importasaun.

“Iha nasaun barak sira komesa taka ona, sira haree mudansa klimátika, produsaun iha sira-nia rai-laran mós menus, entaun sira rekomeda atu taka ona fa’an sasán bá rai-li’ur, entaun ami iha Parlamentu husu Governu tau-atensaun lalais, liuliu ba área agrikultura atu prodús ita-nia nesesidade, tanba ita-nia konsumu maka’as mai husi li’ur, aleinde sasán barak ne’e ita-nia konsumu báziku sira hanesan foos, mina, inklui modo-tahan no tomate ita esporta,” nia katak.

Iha fatin hanesan, Deputadu Bankada Opozisaun husi Kmanek Haburas Unidade Nasionál Timoroan (KHUNTO), Luís Roberto, konsidera atu hadi’a ekonomia rai-laran presiza iha seriedade hodi prioritiza setór produtivu sira hanesan agrikultura no turizmu.

Nia observa, Timor-Leste kontinua dependénsia maka’as ba produtu importasaun tanba iha rai-laran seidauk moderniza setór produtivu sira hodi bele hasa’e produsaun.

“Atu redús importasaun, ita presiza hadi’a no moderniza setór agrikultura no setór hotu ne’ebé iha relasaun hoekonomia. Fiar iha futuru ita bele redús importasaun, to’o ikus ita-nia produsaun interna di’ak ona hodi bele responde ona ba nesesidade bázika,” Deputadu ne’e otimista.

Notísia relevante : Relatóriu BCTL: kresimentu ekonómiku Timor-Leste sa’e ba 4% iha tinan 2024

Deputadu opozisaun ne’e husu ba entidade kompetente atu tau-atensaun ba infraestrutura irrigasaun iha territóriu.

“Foin daudaun Governu kria ona irrigasaun balun ne’ebé mak inaugura ona hanesan iha parte Baukau nian, maibé husu Governu atu kria tan fatin sira seluk tan ne’ebé pontesiál,” nia rekomenda.

Tuir relatóriu dezempeñu ekonómiku Timor-Leste 2024 ne’ebé fó sai husi Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL, sigla portugés), katak durante iha tinan 2024 Governu konsege kolleta reseita doméstika millaun $260 ba kofre Estadu. Reseita ne’e mai husi impostu mak barak liu kompara ho reseita la’ós fiskál.

Rejista mós setór ida negativu kontinua eziste liuliu iha tinan 2024 no husi kedas independénsia to’o agora mak rejista défise iha komérsiu esternu, nune’e nia fó kontribuisaun negativu ba Timor-Leste nia ekonomia ne’ebé nafatin halo importasaun barak liu duke esporta.

Governu Timor-Leste gasta millaun $919 hodi importa sasán iha tinan 2024.

BCTL rejista kresimentu ekonómiku Timor-Leste sa’e ba 4%, iha tinan 2024.

Jornalista     : Nelson de Sousa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!