DILI, 15 Abríl 2025 (TATOLI)—Parlamentu Nasionál (PN) liuhusi reunian plenária, tersa ne’e, hala’o debate ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) kona-ba implementasaun rejime jurídiku seguransa sosiál no funsionamentu fundu rezerva seguransa sosiál.
“Agradese ba partisipasaun tanba pur solisaun Parlamentu ita halo desiminasaun ba lei ne’e, tanba dalabarak própriu Parlamentu halo lei mais ita rasik ladun integra saida mak ita deside,” Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Maria Fernanda Lay, hato’o iha sala plenária.
Nia hateten, lei lori problema bainhira sidadaun tenke priense dokumentu, nune’e lei seguransa sosiál mós hanesan.
“Maibé ha’u bele komprende tanba ita nasaun foin mak hahú ho atividade sira ne’e, espera katak, ita sira ne’ebé agora tuur hanesan Deputadu, se bele iha kompeténsia bele esplika saida mak Parlamentu deside ba ita-nia populasaun tomak,” nia tenik.
Tuir PPN, tanba iha utilidade ba sidadaun nomós ba família ne’ebé sei hetan benefísiu.
Enkuantu durante intervensaun Deputadu sira barak hato’o preokupasaun ne’ebé iha tanba simu preokupasaun balun iha baze bainhira hala’o fiskalizasaun.
Kestaun ne’ebé reprezentante povu sira toka mak atubele hatene liután benefísiu sira husi kontribuisaun seguransa sosiál, kontinua husu halo diseminasaun liután ba munisípiu no postu hotu iha territóriu hodi hasa’e koñesimentu traballadór iha instituisaun públiku no privadu hodi hatene liután direitu no déver sira nu’udar kontribuiente.
Aleinde ne’e, moderniza sistema atendimentu, simplika atendimentu prosesu naruk, oinsá kontribuiente asesu sira-nia dadus pesoál kontribuisaun ne’ebé koa husi sira-nia saláriu, no oinsá asesu ba direitu pensaun sira bainhira reforma no direitu sira seluk.
Deputadu sira mós preokupa kona-ba kartaun seguransa sosiál, ne’ebé antes ne’e Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) atribui ba Deputadu sira maibé asesu informasaun mamuk.
Aleinde ne’e, fó hanoin mós atu halo investimentu ba fundu ne’ebé iha ba merkadu finanseiru hodi hetan retornu.
Prezidente INSS, Arlindo Pinto, hateten, benefísiu sira ba traballadór bainhira kontribui mak atu ajuda ita-nia traballadór sira ba nia futuru no jerasaun ba jerasaun.
Tanba bainhira traballadór ida mak durante nia kontribui ba seguransa sosiál abanbainrua nia simu nia pensaun ba reforma to’o nia vida ramata no nia sei atribui filafali ba ninia oan no família.
“Baibain iha seguransa sosiál nia moto hanesan ne’e kontribui ba seguransa sosiál salva ita-nia futuru ba abanbainrua,” nia hato’o.
INSS implementa de’it lei no dekretu-lei ne’ebé durante ne’e hetan aprovasaun rejime jerál ne’ebé mak Parlamentu aprova no ida-ne’e mak nu’udar dalan ida atu uza nafatin hodi komesa husi tinan 2017 to’o agora uza nafatin regularizasaun lei ne’ebé iha hodi implementa seguransa sosiál ne’e rasik, ne’e koa 4% husi saláriu traballadór no 6% husi empregadór kada fulan.
“Tuir lei traballadór ne’ebé mak iha kontratasaun obrigatóriu tenke kontribui ba seguransa sosiál no traballadór ne’e serbisu iha empregór ruma mak iha kontratasaun la kontribui seguransa sosiál prosesa empregadór ne’ebé ba iha Tribunál tanba la tuir regulamentu ne’ebé ita-nia Estadu aplika,” nia tenik.
Notísia relevante : INSS rejista ona kontribuente ba seguransa sosiál besik 100.000
INSS mós adota investe fundu iha merkadu finanseiru halo jestaun liuhusi depózitu prazu hetan rendimentu no haree hela atu halo investimentu iha nível rai-li’us.
Nia hato’o katak, rekomendasaun sira atu simplifika no moderniza durante ne’e seguransa sosiál esforsu tebes iha parte atendimentu nian.
“Inklui ita-nia sistema dijitalizasaun ne’ebé ita foin daudaun lansa ona kona-ba mobile aplikasaun sistema seguransa sosiál nia funsaun hodi traballadór hotu bele asesu ninia dadus kontribuitivu tomak ba iha sistema seguransa sosiál. Sosializasaun durante ne’e la’o iha liña ministériu hotu inklui munisípiu sira no ida sei kontinua,” nia katak.
Prezidente INSS iha biban ne’e reponsde preokupasaun kona-ba funsaun kartaun seguransa sosiál ka númeru identidade seguransa sosiál ne’ebé durante ne’e distribui nu’udar númeru vitalise ka númeru permanente ida desde karteita kontribuitiva la’o.
“Kartaun ne’e ninia funsaun ita hetan abanbainrua kuandu ita rekere pensaun lori de’it kartaun ne’e tanba ita-nia dokumentu ho dadus hotu iha ona sistema seguransa sosiál, kartaun ne’e la’ós ATM,” nia katak.
Entertantu, iha debate ne’e partisipa mós husi Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editora : Julia Chatarina