iklan

EKONOMIA, DILI

Blue Ventures – Kiwa promove ekosistema mariña iha área kosteira

Blue Ventures – Kiwa promove ekosistema mariña iha área kosteira

Ai-Parapa. Imajen/Espesiál

DILI, 30 Abríl 2025 (TATOLI) – Organizasaun naun-governamentál Blue Ventures sensibiliza jornada hamutuk ho Kiwa Initiative hala’o implementasaun projetu ho ekosistema mariña durante tinan tolu, nune’e sensibilizasaun ne’e ho tema “Harii reziliénsia ekosistema no komunidade kosteira iha Timor-Leste hodi suporta adaptasaun ba mundansa klimátika”.

Atividade implementasaun ne’e mak hanesan, jestaun komunitária, tara-bandu, avaliasaun du’ut-tasi, restaurasaun no konservasaun ai-parapa, kolesaun no fahe dadus du’ut-tasi nian, sensibilizasaun grupu monitorizasaun peska, interkámbiu koñesimentu, treinamentu seguransa iha tasi, halo kuadru espesie ai-parapa no informasaun du’ut-tasi, limpeza tasi-ibun.

Diretora Blue Ventures, Bernadete Fonseca. Imajen TATOLI/Alexandra da Costa

Workshop ida-ne’e finál no ramata ona. Entaun ida-ne’e maka aprezenta progresu no mós lisaun saida maka ita aprende husi progresu ida-ne’e para ita bele hadi’a ba iha tempu tuirmai, no bele fó informasaun kle’an ba komunidade sira sai na’in ba atividade sira-ne’e”, Diretora Blue Ventures, Bernadete Fonseca, ba jornalista sira iha Beach Garden Otál, Praia dos Coqueiros, Dili, ohin.

Diretora ne’e dehan, inisiativa hetan fundus husi parséria internasionál Kiwa Initiative, ne’ebé sira apoia rejiaun pasífiku. “ Entaun ita timor mós inklui no tama kritéria ba orsamentu ninian, no ami aplika tinan-tolu nia laran, hetan suporta husi komunidade rua iha Laklo suku Uma-Kaduak no iha Hera Kristo Rei, oinsá maka sira jere ekosistema peska ne’ebé sustentavel”.

“Aleinde ne’e, atu haree mós peskiza ba iha du’ut-tasi, halo konservasaun ba ai-parapa iha ne’ebá maka, ita hanoin importante tebes iha diversidade no ekosistema tanba ita proteja didi’ak ho du’ut-tasi no Ai-parapa, ne’ebé fó sedimentu no fó oksigénio di’ak ba ita hotu, inklui fó fatin ba balada tasi hodi moris iha ne’ebá”, nia esplika

Enkuantu, ezekutiva ne’e akresenta, “Ita responde ona ba iha tarjetu osan na’in nian, hanesan ita kuda ona ai-parapa maizmenus rihun tolu-resin mak ita kuda tiha ona, no ita mós halo lutu nune’e animál labele tama atu estraga ai-parapa sira-ne’e”.

“Ita mós halo sensibilizasaun sira-ne’e kona-ba du’ut tasi ne’ebé ita aprezenta tiha ona no nia feedback (resposta) husi komunidade maka’as teb-tebes espesiés lubuk ida maka ita hetan iha ne’ebá”, nia haktuir.

Iha fatin hanesan, Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandino Vieira da Costa hateten, “Ohin ha’u hamutuk ho Sekretáriu Estadu Peskas, mai partisipa iha workshop ne’ebé organiza husi organizasaun Blue Ventures ho objetivu oinsá atu bele dezenvolve ita-nia ekosistema iha área kosteira ba mariña nian oinsá atu haree hodi dezenvolve iha área tasi nian kona-ba ai-parapa, ahu-ruin duut tasi, liuliu área kosteira sira-ne’ebé sai ameasa boot ba ekosistema tasi ne’ebé iha”.

Governante dehan, tuir observasaun ba iha projetu ida-ne’e, ne’ebé hala’o durante tinan tolu, husi Organizasaun naun-governamentál sira-nia servisu di’ak teb-tebes. Sira konsege halo sensibilizasaun, motiva no organiza ba komunidade sira hodi hala’o tara-bandu iha área kosteira sira.

“Ida-ne’e importante tebes, nune’e komunidade sira atu kuidadu no iha kbiit hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekosistema mariña nian,” governante ne’e dehan.

Entretantu tuir patrosinadór, Adidu kooperasaun embaixada Fransa, Julie Brown, Kiwa Initiative hanesan multi-patrosinádor kompostu husi nasaun sira hanesan Fransa, Kanada Austrália no Nova Zelándia, ne’ebé maka inísiu iha tinan-2017 fó sosialmente ba rejiaun Pasifika ho montante osan hamutuk rihun hitu nulu resin-hitu Euros.

Adidu kooperasaun embaixada Fransa, Julie Brown. Imajen TATOLI/Alexandra da Costa

“Osan sira-ne’e mós iha projetu balun ne’ebé ita halo iha Timór no ha’u hanesan reprezentante husi Fransa ne’ebé maka iha Timor-Leste no objetivu ida tan husi ha’u-nia prezensa maka atu haree mós ba iha selebrasaun loron mundiál oseanu nian, ne’ebé monu iha fulan Juñu no ami mós sei lori espetativa sira iha Timór hodi haree ba iha área peska nian liuliu parte kosteira”, adidu ne’e informa.

Nia mós hatutan tan katak, projetu Kiwa Initiative ne’e projetu lokál ne’ebé aprezenta husi Blue Ventures no planu sei iha tan projetu ida-ne’ebé sei kobre iha territóriu Timor-Leste nian.

Entretantu atividade ne’e hetan doadór husi husi organizasaun Kiwa Initiative, ne’ebé kompostu husi nasaun Fransa, Nova-Zelándia, Kanadám Austrália, fó apoiu ba rejiaun pasífiku ho montante 260,172 euro, apoiu ne’e la’ós ba de’it Timor-Leste maibé rejiaun pasífiku hotu. Enkuantu implementasaun projetu ne’e hahú husi tinan 2022-2025, iha fatin rua; Hera Dili no Ilimanu, Manatutu.

 

Notísia relevante:Blue Ventures empodera partisipasaun feto iha seguransa tasi

Jornalista: Alexandra da Costa

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!