DILI, 30 Abríl 2025 (TATOLI)-Prezidente Fundasaun GX Leung Chun-ying hato’o agradesimentu ba Governu Timor-Leste ne’ebé iha vontade di’ak hodi koopera ho Fundasaun GX atu servisu hamutuk liuliu iha área saúde nian.
“Lori Fundasaun GX nia naran, hato’o ami-nia agradesimentu ba Governu Timor-Leste no ami nia parseiru sira hotu iha ne’e ba ohin loron. Dezde ami hahú ami-nia parseria iha 2024, ita-boot sira-nia apoiu ne’ebé metin permite ona ami atu atinje buat ruma ne’ebé notável harii solusaun saúde kompreensivu ne’ebé hatán ba nesesidade imediata no reziliénsia ba tempu naruk ba komunidade Timor-oan sira,” Chun-ying hateten liuhusi nia diskursu iha ámbitu Anúnsiu Rezultadu Projetu no Serimónia Entrega Purifikadór Bee nian iha Palásiu das Sinzas Kaikoli, ohin.
Nia dehan, sira-nia kolaborasaun hahú ho objetivu ambisiozu rua: atu kombate moras dengue liuhusi prevensaun bazeia ba evidénsia, no atu fornese asesu sustentável ba bee hemu diretu.
“Ohin, ita selebra iha frente rua ne’e. Ha’u sente orgullu tebes,” nia hateten.
Projetu ba Protesaun Saúde hasoru Moras Dengue”, ne’ebé hala’o iha parseria besik ho Ministériu Saúde Timor-Leste nian, prodús ona rezultadu sira-ne’ebé konvinsente tebes no sira hetan rekoñesementu husi komunidade médiku internasionál liuhusi publikasaun iha The Lancet ne’ebé di’ak.
Dadus sira hatudu ho klaru katak liuhosi sira-nia estratéjia prevensaun bazeia ba komunidade – inklui distribuisaun lampu oho susuk 2,600 (rihun rua-atus neen), armadilla susuk 34,000 (rihun tolu-nulu resin haat), rede kama/Muskiteiru 600 (atus neen), rapid test kit ba dengue 51,000 (rihun liman-nulu resin ida), no fornesimentu substansiál ba materiál edukasionál sira.
“Ami atinje ona redusaun 10% ne’ebé bele sukat iha kazu sira-ne’ebé mak relata iha 2024 iha Timor-Leste nia laran, bainhira iha tinan hanesan nasaun viziñu sira hanesan Indonézia no Singapura haree aumentu dala 2,5. Ami mós kontente atu relata katak munisípiu lima relata ona kazu zero iha trimestre dahuluk tinan 2025,” nia tenik.
Nia hatutan, karik importante liu, GX asiste ona ekipa saúde lokál sira sai profisionál liután iha diagnóstiku no jestaun kazu dengue nian ho independente–impaktu sustentável ida-ne’ebé sei dura kle’ur hafoin projetu konklui.
“Ami sei kontinua oferese ami-nia asisténsia ba Timor-Leste iha área ida-ne’e ho fiar metin katak se laiha susuk, laiha dengue ka moras sira seluk ne’ebé hada’et hosi susuk. Se susuk sira bele mate lalais liu duké sira bele haki’ak, susuk sira bele pratikamente lakon. Ohin ami mós marka kompletasaun susesu husi ami-nia “Projetu Bee Potável Diretu”, ne’ebé agora instala ona mákina purifikasaun bee ho nanoteknolojia avansadu hamutuk 100 iha fatin estratéjiku sira iha nasaun tomak,” nia afirma.
Instalasaun sira-ne’e iha igreja, eskola, ospitál no sentru komunitáriu sira fornese daudaun ona bee-hemu ne’ebé seguru ba sidadaun timoroan rihun ba rihun iha loro-loron, hodi aborda determinante ida-ne’ebé fundamentál liu ba saúde públika enkuantu hamenus moras sira-ne’ebé bele prevene husi bee.
“Ami-nia parseria nia forsa mak iha rezolve dezafiu saúde nian iha nivel oioin. Iha sorin-sorin ho realizasaun infraestrutura sira-ne’e, ami-nia Programa Dezenvolvimentu Juventude ho Universidade Katólika Timor-Leste kuda hela jerasaun tuirmai husi líder sira kuidadu saúde nian,” nia dehan.
Liuhusi inisiativa ida-ne’e, estudante médiku no enfermajen Timoroan sira-ne’ebé matenek sei hetan esperiénsia prátika iha prevensaun dengue no inisiativa saúde públika sira-nian, enkuantu harii ponte sira entendimentu nian ho sira-nia omólogu Xinés sira.
Interkámbiu kulturál no profisionál ida-ne’e enkarna espíritu konetividade ema-ba-ema ne’ebé maka iha kooperasaun Belt and Road (Tetun: Futu-Kabun no Dalan) nia fuan.
“Vizita ona Timor-Leste ba dala lima dezde ami hahú parseria ida-ne’e, ha’u haree diretamente oinsá inisiativa sira-ne’e-husi kontrolu dengue to’o bee-moos to’o edukasaun ba foinsa’e sira-tradús ba melloria reál iha ema-nia moris no haree katak ultrapasa ona tauk sira-ne’e, inan sira la tauk ona atu sira-nia oan hetan tan moras dengue. Komunidade ne’ebé agora fiar sira-nia fornesimentu bee, hetan abilidade estudante sira-nian hodi serbí sira-nia nasaun, rezultadu sira-ne’e motiva ami-nia funsionáriu joven sira no ami-nia voluntáriu seniór sira,” nia dehan.
Tuir nia, haree ba oin, GX Foundation iha nafatin kompromisu atu harii iha realizasaun sira-ne’e atu garante saúde ba ema hotu.
“Ami sei habelar ami-nia esforsu prevensaun dengue nian hodi to’o ba munisípiu sira-ne’ebé dook liután, kontinua hametin kapasidade kuidadu saúde lokál liuhosi programa formasaun ne’ebé alvu. Esplora oportunidade foun sira hanesan suprime populasaun susuk-laran hodi apoia prioridade saúde públika Timor-Leste nian tuir kuadru kooperasaun Belt and Road ka Futu-Kabun no Dalan,” nia dehan.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes