iklan

EKONOMIA, HEADLINE

Timor-Leste no UE asina akordu parseria millaun €12 ba jestaun finanseira

Timor-Leste no UE asina akordu parseria millaun €12 ba jestaun finanseira

Ministra Finansa, Santina José Rodrigues F Viegas Cardoso, Ministru interinu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no atuál Ministru Interiór, Francisco Guterres no parseiru sira hasai foto hamutuk hafoin selebra akordu finanseiru entre Timor-Leste no UE ba apoia Tranzisaun Dijital no Jestaun Finansa Publika, iha salaun Ministériu Finansa, Aitarak-laran, Segunda (25/05/2025). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 26 Mei 2025 (TATOLI)— Governu Timor-Leste no Uniaun Europeia (UE) ofisialmente asina ona akordu finansiamentu ho montante millaun €12 hodi apoia reforma jestaun finanseira públika no aselera transformasaun dijitál iha Timor-Leste.

Akordu ne’e asina direitamentu husi Ministra Finansa, Santina José Rodrigues F Viegas Cardoso no Embaixadór UE iha Timor-Leste, Marc Fiedrich, sasin husi Ministru interinu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun no atuál Ministru Interiór, Francisco Guterres, ba projetu ho naran ‘Parseria ba Jestaun Finanseira Públika no Tranzisaun Dijitál iha Timor-Leste’ (PADIT-TL), hanesan marka importante ida iha esforsu atu moderniza sistema governasaun no atendimentu públiku iha Timor-Leste.

Notísia relevante : Austrália-UNICEF selebra akordu finanseiru implementa programa VAHSI iha TL

Ministra Santina, hateten, husi totál finansiamentu ne’e sei aloka millaun €9 nu’udar apoiu orsamentál diretu ba Ministériu Finansa hodi reforsa sistema jestaun finanseira públika (PFM), enkuantu restu millaun €3 sei dezigna ba dezenvolvimentu e-govern no servisu alfabetizasaun, grupu vulnerável ba feto sira.

“Parseria ne’e aliña ho planu tinan-lima Ministériu Finansa nian 2024–2028 no Programa IX Governu Konstitusionál. Parseria ne’e la’ós de’it kona-ba apoiu finanseiru, maibé mós kompromisu kompartilladu ida atu kria Governu ida ne’ebé transparente, efisiente no inkluzivu,” Santina Dardoso, hato’o durante entrevista iha salaun Ministériu Finansa, Aitarak-laran, Segunda ne’e.

Projetu PADIT-TL hetan finansiamentu husi Instrumentu Viziñu, Dezenvolvimentu, no Kooperasaun Internasionál – Europa Globál (NDICI–Europa Globál) ho objetivu atu hametin instituisaun Governu nian, liuhusi utilizasaun ferramenta dijitál sira.

Inisiativa ida-ne’e mós ajuda Timor-Leste atu aliña-an ho padraun rejionál no globál ASEAN nian no fó apoiu ba prioridade UE nian iha rejiaun Indo-Pasífiku.

Iha fatin hanesan, Embaixadór UE iha Timor-Leste, Marc Fiedrich, subliña liuhusi PADIT-TL, UE sei fó apoiu ba dezenvolvimentu plataforma dijitál sira ne’ebé sentradu ba utilizadór sira, nune’e mós hametin enkuadramentu legál no institusionál atu nune’e transformasaun dijitál bele akontese ho seguru no konfiável, maibé teknolojia tenke asesível ba ema hotu.

“Literasia dijitál no finanseira mak pilár prinsipál sira ba programa ne’e. Ami hakarak ema, liuliu feto, joven sira, no ema ho defisiénsia sira, atu sente fiar-an hodi uza ferramenta dijitál sira. Dijitalizasaun tenke aselera servisu sira, maibé mantein nafatin ligasaun umanu iha atendimentu públiku sira,” nia katak.

Tuir nia, susesu PADIT-TL nian depende ba kolaborasaun entre ajénsia sira—Ministériu Finansa, Ministériu Administrasaun Estatál, Ministériu Justisa, Banku Sentrál, Institutu Nasionál Administrasaun Públika (INAP), Teknolojia Informasaun no Komunikasaun (TIC-Timor), no sosiedade sivíl.

“Transformasaun dijitál ne’ebé sustentável harii liuhosi parseria, aliñamentu no lideransa nasionál,” Embaixadór katak.

Projetu PADIT-TL harii iha susesu programa Fiskalizasaun Jestaun Finansa Públika (PFMO) anteriór no habelar ámbitu hodi harii Governu dijitál modernu ida. Foku inklui hametin funsaun prinsipál sira PFM nian nomós hasa’e partisipasaun públika iha utilizasaun seguru no ekuitativu husi servisu dijitál sira.

Iha biban ne’e, Ministru Francisco Guterres, hato’o mós Timor-Leste nia progresu iha reforma institusionál. Nia mós fó sai katak Konsellu Ministru aprova ona rezolusaun ida hodi submete ratifikasaun Akordu Samoa nian ba Parlamentu Nasionál.

“Akordu Samoa loke oportunidade boot ba komérsiu, investimentu, dezenvolvimentu sustentável no kolaborasaun rejionál,” nia redorsa.

Governante ne’e subliña, inisiativa sira-ne’e hotu inklui PADIT-TL integra iha kuadru liuhusi Programa Indikativu Plurinasionál (PIP) 2021–2027 no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011–2030, ne’ebé engloba dezenvolvimentu infraestrutura, kriasaun empregu, reforsu institusionál.

“Ho apoiu husi Uniaun Europeia, ita hakbesik ba vizaun Timor-Leste nu’udar nasaun prósperu, independente no inkluzivu to’o tinan 2030,” nia tenik.

Asinatura akordu PADIT-TL simboliza kolaborasaun metin entre Timor-Leste no UE, nune’e mós kompromisu hamutuk atu harii governasaun ida-ne’ebé di’ak liu no sistema atendimentu públiku ne’ebé modernu, justu no kompetitivu.

Jornalista     : Arminda Fonseca

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!