iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Governu kria grupu traballu interministeriál hodi implementa rekomendasaun ASEAN

Governu kria grupu traballu interministeriál hodi implementa rekomendasaun ASEAN

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, prezide reuniaun Konsellu Ministru, iha Palásiu Governu, kinta (22/05). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 29 Maiu 2025 (TATOLI) – Konsellu Ministru aprova projetu rezolusaun Governu nian ne’ebé estabelese kriasaun grupu traballu interministeriál ida ne’ebé responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé hatuur iha Deklarasaun Prezidénsia Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) nian, ne’ebé emite iha Simeira ASEAN ba da-46.

Projetu ne’e aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, ho objetivu atu konklui prosedimentu formál sira ne’ebé nesesáriu, nune’e mós aselera negosiasaun sira kona-ba akordu ekonómiku prinsipál sira ne’ebé nesesáriu ba prosesu adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e, ne’ebé tuir planu sei hala’o iha fulan-Outubru 2025.

“Ohin mai relata saida mak foin lalais iha Simeira ne’e ita atinje hamutuk, ne’ebé primeiru-ministru esplika ona bainhira to’o mai iha aeroportu saida mak akontese iha ne’ebá. Ohin, Konsellu Ministru halo kedas rezolusaun ida para depois ita bele asegura ona traballu ne’ebé ita presiza halo antes fulan-Outubru”, Milena Rangel esplika iha Palásiu Governu, Dili.

Nia dehan rezolusaun ida forma grupu interministeriál atu fó atensaun ba deklarasaun kona-ba Timor-Leste nian kona-ba prezidensiá Malazia nian sobre saida mak país ne’e halo to’o Outubru.

“Ita presiza koordenasaun di’ak liután ho Estadu-membru sira para asegura katak ita iha tempu badak nia laran iha komunikasaun di’ak para ita-nia oferta merkadu sira ne’ebé ita hatama ona ba ne’e, iha diskusaun detallu para depois até Outubru buat hotu-hotu tenke finaliza. Tanba ita mós hakarak asegura katak sasán sira ne’ebé pedidu iha roteiru ne’e kumpre duni até sai membru plenu ASEAN”, dehan.

Lembra katak, iha 28 Maiu 2025, depoizde Primeiru-Ministru, Xanana Gusmao, ho delegasaun fila mai Timor-Leste hafoin partisipa iha simeira ASEAN ba da-46 iha Malázia, hateten durante partisipa iha simeira ne’e iha loron dahuluk, membru ASEAN sira hato’o planu, vizaun no asaun ne’ebé di’ak kona-ba inkluzaun no sustentabilidade.

“Entaun ne’e di’ak tebes hodi haree katak ASEAN ne’e komesa reforsa-an daudaun hanesan família ida. Kuandu ita temi inkluzasaun la’ós ba rai, maibé ba segmentu tomak, katak sira mós temi feto, idozu, vulneravel no defisiénsia. La’ós sustensabilidade nu’udár rai ida no membru ASEAN hanesan família ida, entaun tenke komesa hanoin daudaun ona halo buat ne’ebé atu dezenvolve rai no povu ho hanoin dehan país sustentavel”, Xanana dehan.

Iha eventu ne’e mós Estadu-membru sira ko’alia kona-ba vizaun boot ho Malázia nu’udár Prezidénsia ba ASEAN to’o 2045.

“Sira aborda asuntu oin-oin kona-ba ekonomia, polítika, relasaun esterna, agrikultura, turizmu, rekursu umanu, no ba área hotu hodi buka impulsiona hanoin, motiva liberál no sosiedade tomak hodi komesa haree no hadi’a ASEAN,” Xefe Governu relata.

Asosiasaun rejionál ne’e mós hakarak reforsa kompromisu ba pás no estabilidade hodi hanoin katak se ohin loron haree ba mundu, iha fatin barak mak sei akontese funu, oho-malu, tanba ne’e Estadu-membru sira tenke komprometidu ba pás, se laiha pás mak laiha mós dezenvolvimentu.

“Durante iha atividade ne’e ko’alia buat oioin kona-ba dijitalizasaun, intelijénsia artifisiál, no buat seluk tan ne’ebé di’ak tebes atu loke mós ita-nia hanoin bainhira ita preparadu no sei tama ba ASEAN”, nia hato’o.

Iha loron daruak, nasaun poderoza sira inklui Xina hamutuk ho Estadu-membru reafirma kooperasaun iha área polítika internasionál hotu, liuliu kona-ba mobilidade ema, edukasaun no seluk tan.

Notisía relevante: Timor-Leste selebra desizaun istóriku adere ba ASEAN

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!