DILI, 29 Maiu 2025 (TATOLI) – Governu Timor-Leste, kinta ne’e entrega ona sidadaun filipinu, Alnorfo Teves bá Autoridade Filipina liuhusi desizaun administrativa Ministériu Interiór nian.
“Governu informa katak, sidadaun filipinu Arnolfo Teves Jr., ohin, loron 29 fulan-maiu tinan 2025, deporta ona tuir desizaun administrativa Ministériu Interiór nian, no iha ona detensaun hosi autoridade kompetente Repúblika Filipina nian,” Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru no Portavós Governu nian, Agio Pereira, informa liuhusi nota imprensa ne’ebé Ajénsia TATOLI, asesa, kinta ne’e.
Desizaun ida-ne’e halo hafoin deskobre katak sidadaun ne’e hela iha Timor-Leste lahó vistu válidu, sein autorizasaun legál hodi hela no ho nia pasaporte ne’ebé kansela ona hosi nia país orijen. Medida ne’e bazeia ba lejizlasaun nasionál kona-ba migrasaun no azilu no bazeia ba risku ne’ebé sidadaun nia estadia hamosu ba orden públika no seguransa nasionál.
Arnolfo Teves Jr. hetan akuzasaun kriminál oioin iha Filipina, inklui akuzasaun omisídiu hamutuk 13, tentativa omisídiu 13 no omisídiu frustradu haat, relasiona ho krime sira-ne’ebé komete entre tinan 2019 no 2023, inklui asasinatu ba Governadór Negros Orientál, Roel Degamo, iha tempu ne’ebá.
Governu mós informa katak Teves Jr. sei labele hetan kondenasaun ba pena-de-morte, tanba pena-de-morte hasai ona hosi Lei Repúblika Filipinas nian n. 9346, no maski bele estabelese fali, sei labele aplika iha kazu ida-ne’e, tanba labele aplika retroativamente.
Arnolfo Teves Jr. sei la submete ba tortura, tratamentu dezumanu, degradante ka kastigu kruél ruma, tuir Seksaun 19, Artigu III hosi Konstituisaun Filipinas nian tinan 1987, Lei Repúblika n. 9745, no mós Deklarasaun Universál Direitu Umanu, Paktu Internasionál kona-ba Direitu Sivíl, Polítiku no Konvensaun Nasaun Unida kontra Tortura, ne’ebé maka Repúblika Filipina nu’udar signatária.
Autoridade filipina mós garante katak iha prosesu kriminál tomak, Teves sei iha direitu atu hetan informasaun kona-ba akuzasaun sira hasoru nia, bainhira aprezenta ona iha tribunál, advogadu ida ne’ebé kompetente no independente ne’ebé nia hili, julgamentu ida ne’ebé justu, imparsiál no públiku, hodi konfronta ho sasin akuzasaun nian no mós hodi obriga prezensa hosi sasin sira no produsaun hosi prova ne’ebé favorese nia.
Ho desizaun ida-ne’e, Governu afirma ninia determinasaun atu asegura katak labele utiliza Timor-Leste hanesan refújiu hosi indivíduu sira ne’ebé halai hosi justisa internasionál no reafirma ninia kompromisu ba prinsípiu Estadu Direitu, hodi respeita norma internasionál sira kona-ba kooperasaun entre Estadu, no salvaguarda seguransa no estabilidade la’ós de’it ba territóriu nasionál, maibé mós ba rejiaun Sudeste Aziátiku, hodi halo esforsu hamutuk ho Estadu-membru sira ASEAN nian.
TATOLI





