DILI, 05 Juñu 2025 (TATOLI)–Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE), Gastão Sousa, hateten sei esforsu prepara kondisaun hotu iha área infraestrutura ba Timor-Leste sai membru plenu iha organizasaun ASEAN iha fulan-Outubru mai ne’e.
Notísia Relevante: TL entrega ona oferta merkadu ba nasaun membru iha simeira ASEAN
“Ministériu ne’ebé ha’u lidera haree ba fundu, husi osan ne’ebé ita iha investe ba área saida ne’ebé mak importante ba Timor-Leste liuliu hanesan agora ita sai membru ASEAN, ami sei haree liu ba área infrastrutura nian,” Ministru Gastão hateten ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite, kuarta (04/06) ne’e.
Nia fó ezemplu, kondisaun ne’ebé MPIE prepara no kolabora ho lina Ministeriál sira mak projetu ba konstrusaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato iha Comoro, Dili.
“Ita haree, aeroportu ita komesa book daudaun ona. Ida-ne’e mós faze ida husi ita-nia preparasaun ba infraestrutura. Saida mak ita presiza halo tan mak tenke koordena ho liña ministeriál hotu atu hamutuk tau hanoin, ba ASEAN ita presiza tan saida, presiza fatin reuniaun ne’ebé di’ak, ami fó apoiu másimu atu ezekuta projetu saida de’it atu prepara ba kondisaun di’ak bainhira ita sai membru plenu ASEAN,” nia hateten.
Antes ne’e, Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel hateten daudaun ne’e Timor-Leste iha ona faze ikus atu sai nu’udár membru plenu ba ASEAN tanba apoiu másimu no servisu hamutuk husi parte hotu.
“Ita hahú husi prosesu naruk hahú 2011 to’o agora, maibé Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun mak iha liña frente, maibé hetan apoiu másimu husi parte hotu mak ohin loron servisu hotu la’o ho di’ak ita besik ona ba faze finál,” Milena hateten.
Nia dehan, parte hotu ne’ebé durante ne’e fó apoiu másimu mak hanesan Governu seluk troka ba Governu seluk, Sosiedade Sivíl, Setór Privadu nasionál sira, Akademika, joventude no seluk tan.
“Sira hotu-hotu fó kontribuisaun uitotan-uitoan mak ohin loron ita bele alkansa objetivu nasionál ne’e. Ida-ne’e momentu ida oportunu atu ita bele selebra hamutuk tanba ita atinje duni ita-nia mehi ne’ebé hahú kedan iha tinan 1974,” Milena tenik.
Kona-ba preparativu Timor-Leste nian, Governante ne’e hateten, delegasaun ne’ebé lideradu husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão orienta ona lina Ministeriál hotu atu hala’o servisu ne’ebé másimu hahú fulan-juñu ba oin tuir idaidak nia kompeténsia.
“Lider sira ASEAN haree ita nia progresu liuhusi roteiru ne’ebé fó mai ita mak sira rekoñese katak ita-nia implementasaun roteiru signifikativu tebes. To’o ona alutura ida katak, labele hein tan atu Timor-Leste sai nafatin membru observadór maibé tenke hakat ona ba membru plenu. Roteiru ne’e mak sai hanesan indikadór prinsipál ba ita-nia adezaun. Primeiru-Ministru orienta ona katak ita sei iha servisu kiikoan balu ne’ebé presiza halo hodi finaliza, nune’e simeira tuir mai iha fulan-outubru sira bele simu ona ita nu’udar membru plenu,” Milena hateten.
Nia hatutan, orientasaun husi Primeiru-Ministru liuhusi reuniaun Konsellu Ministru estabelese kedan rezolusaun atu forma ekipa ida entre liña ministeriál atu responde espesifikamente kona-ba saida mak istipula iha paragarfu ne’ebé ko’alia kona-ba Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN.
“Ita sei haree atu servisu maka’as liu mak kona-ba akordu ekonómiku, entaun ita sei servisu maka’as liutan oinsá atu haree ba oferta ofisiál ba merkadu ba iha akordu prinispál sira. Agora ekipa tékniku sira halo hela servisu ba ida-ne’e no iha tempu badak bele aprezenta ba Konsellu Ministru atu bele halo negosiasaun ho Estadu membru sira antes to’o fulan-Outubru
Antes ne’e, iha 29 Maiu, Governu liuhusi reuniaun Konsellu Ministru aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Nia Nai dehan, estabelese kriasaun grupu traballu interministeriál ida-ne’ebé responsável ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé hatuur iha Deklarasaun Prezidénsia ASEAN nian, ne’ebé emite iha Simeira ASEAN ba da-46.
Ida-ne’e ho objetivu atu konklui prosedimentu formál sira-ne’ebé nesesáriu, nune’e mós aselera negosiasaun sira kona-ba akordu ekonómiku prinsipál sira-ne’ebé nesesáriu ba prosesu adezaun plena Timor-Leste nian ba organizasaun ne’e, ne’ebé tuir planu sei hala’o iha fulan-Outubru 2025.
Notísia Relevante: TL presiza halo negósiasaun akordu ekonómika ho nasaun membru ASEAN
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximenes





