Top

CTL, E.P partisipa Bali Annual Telkom International Conference 2026

Dirijente CTL, E.P partisipa Bali Annual Telkom International Conference 2026. Foto/MTK

DILI, 27 Agostu 2026 (TATOLI) – Ministru Transporte no Komunikasaun, atuál Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste, Empreza Públika (CTL, E.P., sigla portugés), Miguel Manetelu, ho delegasaun partisipa Bali Annual Telkom International Conference 2026 (BATIC 2026) iha Indonézia.

Delegasaun ne’e kompostu husi Koordenadór Jerál CTL, E.P., Pedro Lay, Diretór-Jerál Komunikasaun, Ambrosio Amaral, no Diretór Nasionál Infrastrutura no Komunikasaun (DNIK), Pedro Amaral.

Bali Annual Telkom International Conference nu’udar edisaun da-11 husi konferénsia internasionál telekomunikasaun no ekosistema dijitál ne’ebé mehi husi Telin (subsidiária husi Telkom Indonézia).

Eventu ne’e hala’o iha Bali International Convention Center (BICC), The Westin Resort, Nusa Dua, Bali, husi loron 24 to’o 28 Agostu 2026 ho tema ‘Uniting Ecosystem to Drive Connected Progress‘, ne’ebé organiza husi Telin Telkom Indonézia.

BATIC 2026 halibur partisipante no delegadu hamutuk 2.800 husi nasaun 67 no kompañia liu 750 iha mundu tomak.

Ministru Miguel subliña partisipasaun husi CTL, E.P iha eventu ne’e atu hetan esperiénsia, nune’e iha futuru bele dezenvolve diak liután empreza, tanba eventu ida-ne’e la’ós de’it halibur ema husi governante sira, maibé mai mós husi emprezariu, operadór no fornesimentu internét ne’ebé iha kompañia boot sira.

“Ohin iha ne’e ita akompaña aprezentasaun papél Governu nian oinsá mak bele serbisu hamutuk ho setór privadu ba dezenvolvimentu setór telekomunikasaun. CTL, E.P hanesan empreza foun ida. Ha’u mai ho delegasaun kontinua akompaña diskusaun ne’e hodi bele hetan esperiénsia ruma oinsá maka hamutuk ho ita-nia parseiu sira iha setór telekomunikasaun bele dezenvolve CTL, E.P atu jere ita-nia fibra ótika ne’e”, Miguel Manetelu dehan.

Ba nia, eventu ne’e importante tanba Ministériu Dijitalizasaun Indonézia nian halo aprezentasaun, liuliu parte Governu nian halo saida mak sira halo regualmentu atu fasilita dezenvolvimentu iha setór telekomunikasaun, entaun delegasaun akompaña diskusaun ne’e oinsá maka uza teknolojia ne’e ba benefísiu povu nia moris, kria oportunidade foun, kria serbisu foun, tanba uza sala teknoljia AI no sira seluk bele estraga fali sosiedade.

“Tanba ne’e husu ba joven sira nu’udar timoroan atu fó hanoin ba malu uza teknolojia ne’e hodi aumenta koñesimentu iha área ne’e, uza teknolojia ba imi-nia an hodi fó benefisiu ba ita-nia sosiedade no ba ita-nia nasaun”, nia sujere.

Diretór Ezekutivu Telkomcel Timor-Leste, Benedictus Ardiyanto Priyo, hatete eventu ne’e importante tanba hanesan parte ida kontribuisaun husi Telkomcel no Telin Telkom Group hodi apoia indústria telekomunikasaun no klaru serbisu telekomunikasaun iha Timor-Leste.

“Nu’udar suporta ba indústria telekomunikasaun nian ne’ebé apoia Governu nia inisiativa ekonomia dijitál, ami rekoñese katak konetividade mak fatór xave hodi garante konetividade, konfiabilidade no asesibilidade, nomós garante katak asesu servisu sira ne’ebé liga Timor-Leste ba konetividade mundiál nian sai di’ak, kustu efetivu, no iha impaktu ne’ebé aumenta ba beibeik, partikularmente iha impulsu ba kreximentu ekonómiku no ekonomia dijitál”, nia dehan.

Konferénsia Internasionál Telkom maka eventu tinan-tinan ne’ebé organiza husi Telin Telkom Group Indonézia, ne’ebé daudaun atrai partisipante liu 2.800 husi mundu tomak. Eventu ida-ne’e aprezenta oportunidade ida ne’ebé iha valór ba Timor-Leste, no espesifikamente ba CTL, E.P atu envolve ho atór sira telekomunikasaun globál nian, inklui grosista sira no fornesedór teknolojia nian.

Bali Annual Telkom International Conference foku ba nesesidade bande-larga no konetividade ne’ebé sa’e ho lalais tanba dezenvolvimentu AI, liuliu investimentu iha kabu okos tasi (subsea cables) no data centers.

Sesaun espesializada diskute kona-ba seguransa infraestrutura dijitál, sistema autónomu, no operasaun dijitál ne’ebé bele konfia. Koleborasaun Ekosistema: Haforsa parseira entre operadór telekomunikasaun tradisional, providór nuvem (cloud), teknolojia foun, no reguladór sira.

TATOLI

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!