PN fortalese entendimentu no kompromisu husi deputadu sira kona-ba adezaun ba ASEAN

DILI, 05 Juñu 2025 (TATOLI) – Parlamentu Nasionál (PN) realiza semináriu internasionál ho tema “Reforsa entendimentu no envolvimentu parlamentár iha prosesu adezaun ba Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, iha inglés)”, iha otél JL World, Metiaut, Dili.
Atividade ne’e organiza hamutuk ho Sentru Komérsiu Internasionál, ne’ebé finansia husi Uniaun Europeia no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Tailándia (TICA, iha inglés).
“Ohin, ita hotu hamutuk ho objetivu klaru ida, fortalese entendimentu no kompromisu husi deputadu sira kona-ba adezaun ba ASEAN, konsidera marku fundamentál ida ba futuru Timor-Leste”, Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, hateten.
Nia dehan eventu ida-ne’e reprezenta pasu importante ida atu armoniza esforsu sira no transforma aspirasaun no vontade sira. “Prezensa husi maluk Tailándia sira merese, partikulár destaka oportunidade únika ne’ebé ita agradese no inspira”, dehan.
Prezidente ne’e salienta Tailándia hanesan membru fundadór ASEAN ne’ebé ajuda hodi forma organizasaun ida ne’ebé ohin loron sai pilár ba estabilidade rejionál.
“Liuhusi ne’e, Tailándia hatudu papél fundamentál husi Parlamentu sira iha integrasaun ida ne’ebé susesu. Ami hakarak tebes hodi hetan benefísiu husi esperimentu no hatene husi imi”, salienta.
Maria Fernanda Lay agradese ba apoiu husi parseriu sira hodi organiza eventu ne’e ho konviksaun ba adezaun Timor-Leste ba ASEAN ne’ebé sei fortalese organizasaun no kontribui ba prosperidade iha rejiaun tomak.
“Ha’u hakarak hateten klaru katak, ita iha konxiénsia kompleta katak adezaun ba ASEAN maka dezafiu konsideravel, maibé konxiénsia ne’e maka sei haforsa ita, tanba ita hare hela iha dezáfiu idaidak hanesan oportunidade atu iha kreximentu no superasaun”, realsa.
Tanba ne’e, Parlamentu Nasionál Timor-Leste hakuak objetivu ida-ne’e ho determinasaun hanesan demostra ba kriasaun komisaun eventuál akompañamentu atu haree prosesu adezaun ba ASEAN. Ida-ne’e pasu konkretu hodi manifesta país nia determinasaun ida hodi avansa ho rigór no unidade ba objetivu estratéjiku ida-ne’e.
Nia konsidera atividade ohin ne’e inspira no observa maluk sira ne’ebé dedika an ba inisiativa komisaun hodi kontribui ba diálogu institusionál no fortalese ita-nia kompromisu komún.
“Konfia dinamizmu ne’e aplika iha responsabilidade sentrál iha komisaun parlamentár, espesialmente lidera prosesu adezaun ba ASEAN. Susesu iha dalan ne’e depende ba ema hotu, ita-nian serbisu no ita-nian kapasidade atu transforma vizaun ba asaun”, salienta.
Durante semináriu ne’e, iha sesaun dahuluk, oradór sira partilla matéria ba deputadu sira kona-ba Timor-Leste ASEAN- komprende senáriu rejional ne’ebé sei aprezenta manuál ASEAN ba parlamentár, Estadu atuál adezaun Timor-Leste ba ASEAN.
Sesaun daruak kona-ba envolvimentu parlamentár iha ASEAN-lisaun Tailándia ho diálogu membru Parlamentu Tailándia.
Partisipante iha semináriu ne’e mai husi deputadu 65 no konvidadu sira seluk.
Relembra katak, Parlamentu antes ne’e kria ona komisaun eventuál akompañamentu ba prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN. Komisaun ne’e hala’o knaar atu trata no diskute lejizlasaun no tratadu sira liga ba Timor-Leste nia adezaun.
Iha Simeira ASEAN ba da-46 ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur, Primeiru-Ministru Malázia nian, Dato’ Seri Anwar Ibrahim, deklara ofisialmente katak Timor-Leste sei hetan adezaun tomak iha Simeira ASEAN ba da-47 ne’ebé sei realiza iha fulan-Outubru tinan ne’e, iha Kuala Lumpur.
Timor-Leste nia mehi atu adere ba ASEAN hahú kedan iha fulan-Juñu 1974 no ohin loron realiza duni mehi ne’ebé antes ne’e jerasaun tuan sira iha.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora

