DILI, 16 Juñu 2025 (TATOLI)—Provedor dos Direitos Humanos e Justiça, Virgílio da Silva Guterres, hateten durante ne’e PDHJ nota Governu seidauk fó atensaun másima ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste.
Tuir Provedór katak sidadaun ema ho defisiénsia iha Timor-Leste sente sei iha hela diskriminasaun tanba tuir dadus ne’ebé iha katak ema ho defisiénsia sira seidauk asesu di’ak ba setór sira hanesan justisa, saúde, edukasaun, kultura, desportu no juventude, administrasaun públika, seguransa sosiál, setór obra públika, setór transporte no komunikasaun, igualdade, formasun profisionál, empregu no komunkasaun sosiál.
Tanba ne’e, nia esplika, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) realiza semináriu loron ida, ne’ebé envolve Asosiasaun Ema ho Defisiénsia (EhD), Reprezentante Governu no Sosiedade Sivíl hodi halo avaliasaun ba implementasaun planu asaun nasionál ema ho defisiénsia 2021-2030, nune’e bá-oin bele hadi’a di’akliu tan tratamentu ba ema ho defisiénsia iha Timor-Leste ho dignu.
“Ami konvida liña ministeriál, reprezentante husi sosiedade sivíl no mós grupu sira seluk mai iha-ne’e, fahe rezultadu levantamentu ne’ebé PDHJ halo liuhusi Unidade Análize Dokumentu Legál no Administrativu ba ministériu 11 kona-ba dezafiu sira-ne’ebé mak ami hetan mak ita-nia maluk sira ho defisiénsia kontinua lamenta kona-ba inkonsisténsia ita-nia Estadu kona-ba prinsípiu inkluzividade. Ita haree iha Dili, pur-ezemplu, dezenvolvimentu estrada ka espasu públiku, seidauk konsidera asesu ba maluk defisiénsia sira,” Virgílio Guterres hateten ba jornalista sira bainhira halo abertura avaliasaun ba implementasaun planu asaun nasionál ema ho defisiénsia 2021-2030, iha Salaun Katedrál, Vila-Verde, segunda ne’e.
Nia esplika, iha kestaun administrasaun públika, PDHJ haree katak promosaun iha administrasaun públika oportunidade ba ema ho defisiénsia sei mínima.
Virgílio haktuir, ema ho defisiénsia kontinua hetan diskrimisaun iha Munisípiu Manufahi, pur-ezemplu, iha maluk defisiénsia sira -ne’ebé ho infelizmente labele dezloka ona husi sira-nia uma bá iha repartisaun atu trata sira-nia dokumentu oinsá atu simu sira-nia subsídiu.
“Ida-ne’e loloos ne’e entidade repartisaun sira mak tenke lori servisu ne’e bá besik sira-nia uma ka bá sira-nia sentru akollamentu atu halo tratamentu. Maibé, ho kondisaun ne’ebé ita-nia maluk sira iha tenke bá filafali repartisaun. Ida-ne’e ladún di’ak. Governu presiza hadi’a tratamentu sira-ne’e,” nia afirma.
Nia dehan, iha tan kazu administrasaun públika liga ho atendimentu públiku ba ema ne’ebé ladún di’ak tanba iha ofisiál barak la hato’o komunisaun ho meiu ne’ebé di’ak entaun ida-ne’e buat lakuna ne’ebé PDHJ hetan iha levantamentu.
Iha fatin hanesan, Tékniku Edukasaun Inkluziva hosi Ministériu Edukasaun, Defisiénsia, José Monteiro, apresia ba PDHJ realiza workshop atu kontinua nafatin monitoriza no akompaña kestaun ema ho defisiénsia iha Timor-Leste, nune’e implementasaun Planu Asaun Anuál ba ema ho defisiénsia tenke la’o tuir kada ministériu nia papél.
Nia dehan, iha ministériu 11 mak implementa Planu Asaun Anual ema ho defisiénsia, nune’e hosi ministériu sira-ne’e, Ministériu Edukasaun ninia planu barak liubá asuntu inkluzaun, kompara ho ministériu sira seluk.
Nia hatutan, implementasaun Planu Asaun Anuál ba ema ho defisiénsia ne’e Ministériu Edukasaun mak hatudu iha ona progresu balun, tanba durante ne’e fasilita formasaun ba profesór sira, nune’e bele komprende hodi implementa edukasaun inkluziva iha nivel eskolariedade sira.
Jornalista: Natalino Costa
Editór: Xisto Freitas da Piedade




