iklan

KOVALIMA, SAÚDE

“Han ai-han nutritivu, moris saudavel”

“Han ai-han nutritivu, moris saudavel”

Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armada Cardoso. Imajen TATOLI/Celestina Teles

KOVALIMA, 23 Juñu 2025 (TATOLI) – Iha Timor-Leste, desnutrisaun (má nutrisaun) mak problema saúde públika ne’ebé grave, no obesidade mós komesa hatudu tendénsia aumenta iha grupu populasaun sira.

Desnutrisaun (Má nutrisaun): Tuir dadus husi Food and Nutrition Survey 2020, prevalénsia desnutrisaun krónika (stunting) iha labarik menus tinan lima mak 47.1%, ho 16.9% grave no 30.2% moderadu. Prevalénsia ba labarik ho todan menus (underweight) mak 32.1%, no isin krekas (wasting) mak 8.6%. Dadus ne’e hatudu katak Timor-Leste sei iha taxa desnutrisaun ne’ebé aas liu tuir klasifikasaun Organizasaun Mundiál Saúde (OMS).

Obesidade: Maski obesidade la hatudu prevalénsia ne’ebé aas hanesan desnutrisaun, dadus husi Relatóriu Anuál Nutrisaun 2019 no OMS hatudu katak obesidade iha adultu sira, labele despresia. Mudansa estilu moris, konsumu ai-han industrializadu, no sedentarizmu bele kontribui ba aumentu obesidade iha tempu-naruk.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2023/03/10/ministeriu-saude-rekonese-timor-leste-seidauk-redus-taxa-ma-nutrisaun/

Ho nune’e, Governu liuhusi Ministériu Saúde (MS) Timor-Leste ho parseiru sira hala’o estratéjia hanesan Unidade Misaun Kombate Stunting (UNMICS) atu redús taxa stunting (ra’es-badak) husi 47% ba menus 25% antes tinan-2030. Estratéjia Nasionál ba Ai-han Seguru 2020–2025 mós iha objetivu atu kombate desnutrisaun no promove nutrisaun di’ak ba labarik no feto.

Lansamentu kampaña nasionál semana nutrisaun iha suku Tashilin, aldeia Hasana, postu Zumalai, munisípiu Kovalima. Imajen TATOLI/Celestina Teles

Implementasaun balun, iha loron 20 Juñu tinan-ne’e, Reprezentante MS, Natalia dos Reis Araújo  Moniz hamutuk autoridade másima munisípiu Kovalima lansa kampaña nasionál semana nutrisaun iha suku Tashilin, aldeia Hasana, postu Zumalai, munisípiu Kovalima, ho tema Han ai-han nutritivu, moris saudavel.

Molok lansamentu, Reprezentante MS, Natalia dos Reis Araújo Moniz, liuhusi nia diskursu dehan, presiza  iha kompromisu fó  susesu ba Kampaña Nasional Semana Nutrisaun hanesan promove moris no futuru jerasaun foun ne’ebé forte no matenek ne’ebé nasionalmente lansa ona iha fulan-Maiu iha loron 06, 2025 husi Segundu Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál, no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami.

“Iha Kovalima atu implementa ita-nia kampaña nasionál semana nutrisaun ho ita-nia kompromisu iha Munisípiu Kovalima hodi advokasia ba promove partisipasaun hotu-hotu iha mobilizasaun komunidade hodi bele hadi’ak liutan nutrisaun ne’ebé hahú kedas husi individu, familia, sosidade, eskola, intituisaun sira hotu iha Kovalima Nutrisaun sai hanesan fundamentu ba saúde, intelijénsia  no dezenvolvimentu nasaun”, Natalia dos Reis Araújo Moniz hato’o iha Aldeia Basana.

Tanba ne’e, tuir reprezentante autoridade saúde ne’e, presiza tau atensaun ba desnutrisaun no obesidade. Labele husik desnutrisaun hanesan ra’es-badak, krekas, todan menus no anemia kontinua iha ita-nia leet. Nutrisaun ne’ebé ladiak fó impaktu ba dezenvolvimentu kognitivu/kreximentu kakutak, fizika no produtividade.

“Ho nune’e  konvida inan, aman família hotu-hotu atu foti asaun ba imi-nia aan rasik. Imi- nia oan sira, no ba futuru  hahú investe iha siklu moris ne’ebé hahú husi inan nia kanotak no vida infánsia”, nia apela.

Tanba, nia fó sai katak tuir dadus 20% kreximentu kakutak adultu hahú kedas iha inan nia kanotak no 80% dezenvolvimentu kakutak adultu forma kedas iha tenke iha nutrisaun di’ak no adekuadu.

Objetivu kampaña ne’e hasa’e konsiénsia komunidade kona-ba importante han hahan nutritivu, balansu, seguru no saudavel. Mobiliza komunidade atu tau importánsia ba monitoriza kreximentu labarik sira regularmente hodi detekta no hetan intervensaun sedu halo Semana Nutrisaun hanesan plataforma atu fó edukasaun, komunikasaun no motivasaun ba ema hotu, labele dehan katak nutrisaun mak responsabilidade setór saúde de’it, maibé responsabilidade setór sira seluk, agrikultura edukasaun, sosiál, bee, saneamentu no komunidade tomak liuliu ba reforsa mós implementasaun servisu KONSSANTIL mak kontribuisaun boot.

Tuir  relatóriu sistema informasaun saúde, iha trimestre ba dahuluk  2025,  Munisípiu Kovalima (tetu) atinji 65%, signifika sei falta 15% mak presiza mai maioria  sira seidauk rejista no laiha LISIO Labarik hirak ne’ebé mai monitorizasaun kreximentu husi hirak ne’ebé mai tetu hatudu estatus nutritisionàl hanesan.

Bazeia ba dadus, todan menus moderadu no grave 1%, Krekas moderadu no grave entre I-3%, Ra’es-badak moderadu no grave entre 3 %. 56% labarik sira hetan Mikro Nutriente Rahun (MNR), sei falta 14% hodi bele atinji alvu (target). Tratamentu má nutrisaun aguda grave no moderadu la ho komplikasaun atinji 100%. Presiza tau atensaun liu-liu ba monitorizasaun kreximentu fulan no uainhira identifīika barak liu mak númeru mó s sei  aumenta liutan.

Tanba ne’e, presiza haforsa kontrolu elektividade tratamentu, monitorizasaun mobilizasaun komunidade, kreximentu sira, no edukasaun ba direta balansu nutrivu no seguru iha fatin ne’ebé de’it .

Prezidente Autoridade munisípiu (PAM) Kovalima, Miguel Armada Cardoso,  dehan lansamentu kampañia nasionál semana  nutrisaun ne’e importante tebes ba komunidade sira.

“Ita hatene planu Governu 2011-2030 buat ne’ebé mak ita mehi tenke iha nia solusaun. Ita ko’alia nutrisaun oinsá atu hamenus númeru ra’es-badak no hodi hamenus númeru inan isin-rua ladun iha nutrisaun akontese fali”, nia dehan.

Autoridade Kovalima fó hanoin atu labele konsumu ai-han ne’ebé kontaminadu ho kímiku no sujere katak di’ak liu mak konsumu produtu lokál ne’ebé prodús rasik husi to’os hodi bele fó nutritivu.

“Ita-nia ai-han lokál iha munisípiu naton ona ita rasik la halo maibé ita sosa fali produtu importadu ne’ebé fó impaktu ba ita-nia saúde tanba ne’e presiza atu redus”, nia fó hanoin.

Entretantu, Estratéjia Nasionál ba Ai-han Seguru 2020–2025 iha Timor-Leste nu’udar dokumentu orientador ne’ebé dezenvolve husi Ministériu Saúde ho koordenasaun intersetoriál liuhusi KONSSANTIL (Konsellu Nasionál ba Seguransa, Soberania Ai-han no Nutrisaun). Nia objetivu mak atu garante katak ai-han ne’ebé konsumidu iha rai-laran seguru, nutritivu, no aseitável ba kultura lokál.

Pilar prinsipál sira iha estratéjia ne’e inklui:

  1. Fortalese sistema inspesaun no kontrolu kualidade ai-han iha merkadu, loja, restaurante no supermerkadu.
  2. Kapasita funsionáriu governu (liña ministeriál) atu identifika ai-han seguru no halo monitorizasaun regular.
  3. Promove edukasaun ba konsumidór sira kona-ba ai-han seguru, labele kontamina, no iha valór nutrisaun.
  4. Integra estratéjia ne’e ho programa merenda eskolár, atu garante katak estudante sira hetan ai-han di’ak no seguru iha eskola.
  5. Koordenasaun intersetoriál entre Ministériu Saúde, Ministériu Agrikultura no Peskas, no Ministériu Edukasaun atu implementa polítika unifiku.

Estratejia ne’e mós fó énfaze ba sensibilidade kulturál, hodi respeita pratika lokál no promove utilizasaun ai-han lokál nutritivu. Iha tempu naruk, nia hakarak redús má nutrisaun no prevene doensa (moras) relasiona ho ai-han kontamina.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2021/09/21/ms-sosializa-estratejia-nasional-ai-han-seguru-ba-lina-ministerial-viqueque/

Kona-ba ai-han nutritivu, tuir Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), mak hanesan ai-han ne’ebé fó susténsia kompletu ba isin, fó enerjia, no ajuda dezenvolve no proteje kontra moras. Iha Timor-Leste, definisaun ne’e adapta ba kontestu lokál, hodi responde ba dezafiu má nutrisaun no obesidade.

 Karakterístika ai-han nutritivu tuir OMS inklui:

  • Diversidade: Ai-han tenke inklui grupu ai-han sira oioin hanesan karboidratu (batar, ai-farina), proteína (na’an, ikan, fehuk), ai-fuan no verduras (vitamina no minerál), no masin iha limitasaun.
  • Kuantidade to’os: Konsumu ai-han tenke tuir nesesidade isin, la barak tebes ka menus tebes.
  • Kualidade: Ai-han tenke ne’ebé limpu (moos), la kontamina, no prosesamentu ne’ebé la halo perigu ba saúde.
  • Frekuénsia regular: Konsumu ai-han iha tempu regular, hanesan 3-5 loron-loron, inklui merenda.

Iha lansamentu Semana Nasionál Nutrisaun iha Maiu 2025, OMS no Governu Timor-Leste subliña katak nutrisaun di’ak mak fundasaun ba komunidade forte no nasaun prósperu. Tuir diskursu Vise-Primeiru-Ministru Mariano Assanami, “nutrisaun la’ós de’it kona-ba han, maibé koñesimentu atu hili ai-han ne’ebé nutritivu, ho kualidade no kuantidade ne’ebé di’ak.

Notísia relevante: https://tatoli.tl/2025/05/06/governu-ho-oms-lansa-kampana-semana-nasional-nutrisaun/

 

Jornalista:Celestina Teles

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!