DILI, 25 Juñu 2025 (TATOLI)—Institutu Nasionál Farmaséutiku no Produtu Médiku (INFPM) husu apoiu vasina raiva ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) hodi atende kazu emerjénsia, tanba kazu referidu komesa buras iha Timor-Leste.
“Daudaun ne’e, kazu moras rabies (raiva) komesa mosu barak, tanba ne’e INFPM komesa prepara ona karta pedidu atubele hato’o ba parseiru OMS, atu apoia vasina iha tempu badak,” Diretór Aprovizionamentu INFPM, Miguel Soares, ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin, INFPM, Kampung Alor, Dili, kuarta ne’e.
Nia haktuir, antes ne’e, Abríl liubá, INFPM husu apoiu vasina raiva ba OMS, maibé tanba situasaun sei normál hela, pedidu ne’e seidauk hetan apoiu husi OMS.
Notísia relevante: Koñese moras rabies hodi salva ita, animál no Timor-Leste
Nia hatutan, oras ne’e, estoke vasina raiva iha armazein INFPM ba situasaun normál bele dura fulan tolu to’o fulan haat.
“Estoke vasina raiva sei iha hela. Atu atende situasaun normál ne’e bele halo nafatin. Ita iha item vasina rua, mak hanesan vasina raiva ne’ebé agora daudaun estoke iha armazein iha item 400, no vasina anti-raiva seluk 515. Tuir ami-nia estimasaun, iha situasaun normál bele dura fulan tolu to’o fulan haat,” Miguel informa.
Nia hatutan katak, karik vasina ne’ebé hetan apoiu husi OMS nafatin la adekuadu iha situasaun emerjénsia, entaun INFPM sei koordena ho ministériu relevante atu sosa tan vasina raiva liuhusi UNICEF no OMS.
Oras ne’e daudaun, ema hamutuk na’in-neen mak mate ona kauza husi raiva iha munisípiu Bobonaru, RAEOA no Ermera.
MAPPF reforsa doze vasina
Iha parte seluk, Diretora Nasionál Medisina Veterinária Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Joanita Jong, hateten MAPPF disponibiliza doze vasina kontra raiva ba departamentu hotu-hotu iha departamentu ministériu nian.
Joanita Jong informa katak ekipa MAPPF hala’o hela vasinasaun iha Munisípiu Bobonaru, Kovalima, Dili no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA).
“Karik ita-nia maluk sira hakarak hetan vasina rabies ne’e ba sira-nia asu, sira bele hakbesik-aan ba diresaun agrikultura iha munisípiu sira,” Joanita Jong dehan ba TATOLI, liuhusi WhatsApp, kuarta ne’e.
Aleinde ne’e, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz, informa katak bainhira asu tata ema, tenke informa ba diresaun veterinária nune’e bele foti amostra raan hodi halo teste laboratóriu.
Governante ne’e mós sujere atu vítima ne’ebé asu tata tenke hetan vasinasaun iha oras 24 nia laran hodi prevene vírus ne’e da’et ba ema seluk.
Nia salienta, Governu kontinua halo sensibilizasaun ba populasaun ho maneira oinoin hodi prevene tranzmisaun vírus rabies husi animál ba komunidade.
Marcos da Cruz hateten parseiru Governu Austrália disponibiliza doze 200.000 hosi vasina rabies nian ba MAPPF iha tinan kotuk hodi administra vasina ne’e bá munsíspiu hotu.
MS ho ministériu relevante sira halo vizilánsia
Entretantu, Ministériu Saúde hamutuk ho Ministériu Interiór no Ministériu Defeza sei halo vizilánsia ba fronteira sira hanesan Bobonaru, Kovalima no Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) atu prevene kazu raiva, tanba daudaun ne’e sai ona preokupasaun ba públiku.
“Kona-ba kazu raiva ne’ebé daudaun ne’e sai ona preokupasaun ba públiku, Ministériu Saúde sei servisu hamutuk ho ministériu relevante sira hanesan Ministériu Defeza no Ministériu Interiór hodi halo kontrolu ba área sira-ne’ebé risku ba kazu raiva,” Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, dehan ba jornalista sira iha Palácio do Governo, kuarta ne’e.
Nia hateten, Ministériu Saúde iha ona kontestu koordenasaun la’ós iha Timor-Leste, maibé oinsá mak atu lori ekipa task force ne’e, atu kuidadu no mós atu fó asisténsia ne’ebé mak estraordináriu.
Nia husu ba populasaun liuliu iha parte fronteira atu labele husik asu tama-sai, se laiha na’in entaun ekipa sei foti asaun ne’ebé mak rigorozu.
Nia dehan, bainhira ekipa konjunta foti asaun ne’e, sira sei haree mós kondisaun asu nian, tanba bainhira asu mai la’ós sinál agresivu kazu raiva nian, entaun ekipa sei la foti, maibé bainhira iha asu ne’ebé iha kondisaun agresivu ekipa sei lori mai hodi halo vasinasaun.
Nia haktuir, kazu raiva hosi vírus asu ne’ebé mak transporta nia moras liuhosi nia kabeen, iha tinan kotuk kedas Ministériu agrikultura, Ministériu Saúde no mós Ministériu Administrasaun Estatál halo kolaborasaun konjunta ona, no komisaun ne’e eziste tiha ona iha tinan kotuk.
Jornalista: Felicidade Ximenes
Editór: Xisto Freitas da Piedade




