DILI, 25 Juñu 2025 (TATOLI) – Governu aprova projetu dekretu-lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão, kona-ba Rejime Jurídiku ba Investigasaun Sientífika Mariña Internasionál.
Tuir dokumentu ne’ebé Tatoli asesu, rejime jurídiku ida-ne’e ho objetivu atu regula prosedimentu autorizasaun hodi hala’o atividade investigasaun sientífika tasi husi Estadu estranjeiru ka organizasaun internasionál sira iha espasu marítimu nasionál, tuir Konvensaun Nasaun Unida kona-ba Direitu Tasi (UNCLOS, sigla Inglés), nune’e mós ho rekomendasaun no prátika internasionál sira ne’ebé di’ak, hodi salvaguarda direitu soberania no jurisdisaun Timor-Leste nian.
“Diploma ida-ne’e ho objetivu atu promove koñesimentu kona-ba oseanu, hametin kooperasaun internasionál no garante katak investigasaun sientífika hala’o ho forma ne’ebé aliña ho interese estratéjiku nasaun nian”, nota ne’e hateten.
Medida ne’e hatudu kompromisu Timor-Leste nian ba prinsípiu sira ne’ebé konsagra ona iha UNCLOS, Akordu Beyond National Jurisdiction (BBNJ) kona-ba konservasaun no utilizasaun sustentavel ba biodiversidade tasi nian iha área sira ne’ebé la tama iha jurisdisaun nasionál, Programa Governu nian no Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel Ajenda tinan 2030 Nasaun Unida nian, liuliu ODS 14.
Nune’e ho projetu dekretu-lei ida-ne’e, Governu hanoin mós atu promove dezenvolvimentu área foun peskiza sientífika tasi nian, promove formasaun ba kuadru timoroan sira, liuliu investigadór foinsa’e sira, no intensifika troka koñesimentu ho parseiru internasionál sira. Timor-Leste nia espasu marítimu, tanba ninia luan no rikeza iha biodiversidade, nu’udar laboratóriu naturál ida ho valór sientífiku boot iha nivel mundiál.
Aleinde ne’e, Konsellu Ministru aprova mós prinsípiu orientasaun estratéjika husi Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azúl, Promosaun ba Ekonomia Marítima ida ne’ebé Reziliente no Sustentavel iha Timor-Leste (2025–2030), ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Xanana Gusmão.
Daudaun ne’e finaliza hela dokumentu ne’e no sei tuir prosesu konsulta públika ne’ebé envolve instituisaun relevante sira, komunidade no sosiedade sivíl. Bainhira prosesu ida-ne’e konklui, Polítika no Planu Asaun ne’e sei submete dala ida tan ba apresiasaun no aprovasaun formál husi Konsellu Ministru.
Inisiativa ne’e propoin mudansa paradigma ida iha modelu dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian, bazeia ba abordajen integradu ida ne’ebé hakarak garante utilizasaun sustentavel husi rekursu tasi, hadi’a kondisaun moris populasaun sira ne’ebé hela iha tasi-ibun no proteje ekosistema sira.
Objetivu sentrál maka kriasaun empregu, redusaun pobreza no redusaun impaktu sira mudansa klimátika nian.
Polítika ne’e estruturada bazeia ba pilár fundamentál tolu mak sosiál, ekonómiku no ambientál. Polítika ne’e aprezenta medida konkreta atu hametin governasaun tasi, valoriza kapitál naturál tasi no promove atividade sustentavel sira ne’ebé relasiona ho tasi.
Notísia relevante: Xanana aprezenta preparasaun Polítika no Planu Asaun Ekonomia Azúl
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora




