iklan

INTERNASIONÁL, DILI, HEADLINE, SEGURANSA

TL presiza dezenvolve polítika komprensivu seguransa nasionál antes sai membru plenu ASEAN

TL presiza dezenvolve polítika komprensivu seguransa nasionál antes sai membru plenu ASEAN

Diretór Fundasaun Mahein, Nelson Belo. Imajen Tatoli/Egas Cristóvão

DILI, Juñu 2025 (TATOLI)–Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), Nelson Belo, hateten Timor-Leste presiza dezenvolve polítika komprensivu seguransa nasionál antes Timor-Leste ofisializa hanesan membru plenu ASEAN iha fulan-Outubru tinan ne’e.

Notísia Relevante: Milena: TL iha ona faze ikus atu sai membru plenu ASEAN

“Asuntu ne’ebé ami hakarak rekomenda mak dezenvolve polítika komprensivu seguransa nasionál, tanba ita iha lei barak hanesan lei ba defeza nasionál, seguransa nasionál, lei ne’ebé mak oinsá profesionaliza militár, polísia, intelijénsia. Ita iha ona maibé falta lei ida ne’ebé mak bele guia ita atu komprende saida mak sai risku no ameasa ne’ebé ita bolu polítika seguransa nasionál, ida ne’e ita seidauk iha,” Nelson Belo hateten ba Agência TATOLI iha edifisiu Fundasaun Mahein (FM), iha Bairru-Sentrál, segunda ne’e.

Tanba ne’e, Fundasaun Mahein (FM) rekomenda ba Governu atu bele dezenvolve polítika seguransa nasionál atu dezenvolve setór seguransa ho di’ak.

“Bainhira ita dezenvolve ita-nia lei polítika seguransa mak hodi haree ba tinan 10 mai oin ameasa boot saida mak atu akontese. Pelumenus asuntu doméstika ho rejionál ne’e ita bele haree husi ita-nia polítika seguransa nasionál, atu ita bele organiza ita-nia instituisaun sira-ne’ebé mak toma konta ba seguransa,” nia dehan.

Aleinde ne’e, nia husu mós ba Governu atu halo revizaun ba planu defeza ne’ebé mak antigu liu ona no tenke atualiza dokumentu forsa 20-20 hodi refleta kapasidade sira-ne’ebé mak realistiku Timor-Leste nian.

Ho nune’e, nia hateten, bele garante lejitimidade no rekoñesementu ba atividade hotu-hotu bainhira Polísia ho Militár halo operasaun konjunta ruma.

“Hametin enkuadramentu legál Timor-Leste tenke formaliza nia kooperasaun defeza no seguransa ho nasaun ASEAN sira hotu liuhusi akordu legál sira atu garante lejitimidade rekoñesementu atividade konjunta,” nia afirma.

Nia mós husu ba Governu atu promove governasaun fiskalizasaun hodi másimiza fiskalizasaun ne’ebé mak independente liuliu Polísia no Militár atu hadi’a responsabilidade, transparánsia no akontabilidade ba públiku, atu bele asegura kontrolu no komprimentu sivíl ba padraun internasionál sira liuliu ASEAN.

“Ita tenke haburas parseiru rejionál no internasionál, kontinua hametin kooperasaun bilaterál ho nasaun ASEAN no nasaun CPLP husi aspeitu parseiru no estratejiku atu kapasita profesionalizmu ba asuntu setór defeza seguransa nian. Rekomendasaun sira-ne’e hanesan rekomendasaun polítiku ba Governu atu bele haree,” nia dehan.

Rekomendasaun operasionál

“Ita presiza atribui treinamentu ofisiál ne’ebé mak ita bele halo liuliu treinamentu kooperasaun seguransa ne’ebé mak ASEAN nian, inklui oinsá mak sira bele envolve iha enkontru sira-ne’ebé mak iha. Nune’e, ita presiza formaliza lian ingles ba ofisiál militár no plísia sira-ne’ebé mak sei envolve iha enkontru no diskusaun sira ASEAN nian,” nia relata.

Governu mós tenke kria ona kooperasaun intelijénsia ho instituisaun intelijensia sira ASEAN nian no halo aplikasaun lei sira atu bele investe kapasitasaun ne’ebé di’ak kona-ba informasaun operasaun konjunta, aproveita rekursu iha ASEAN hodi kapasita militár no polísia timoroan sira.

“Kapasita ita nia militár no polísia sira atu sai profisionál liután, sentru aplikasaun lei nian iha Jakarta, nune’e ba asuntu sira seluk kona-ba sibernetika, asuntu sira seluk kona-ba kontra terorizmu,” nia dehan.

FM rekomenda katak, Timor-Leste tenke prepara di’ak liután atu adere ba ASEAN liuliu iha área polítika, seguransa no ekonomia.

FM mós hatete katak adesaun ba ASEAN, espesifikamente husi Komunidade Polítika, Seguransa ASEAN (APSC), bele fo benefísiu boot ba setór siguransa Timor-Leste nian, liuhusi hasa’e ba estandarizasaun globál no fortifika profisionalizmu no dixiplina.

Rekomendasaun husi FM kona-ba adesaun Timor-Leste ba ASEAN:

  • Prepara di’ak liután:

Timor-Leste tenke prepara di’ak liután iha área polítika, seguransa no ekonomia, atu nune’e bele hola parte efetivu no hala’o kna’ar hanesan membru ASEAN.

  • Fortifika setór seguransa:

Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), Nelson Belo, hatetee katak adesaun ba APSC sei ajuda Timor-Leste hodi hasa’e ba standarizasaun globál iha setór seguransa, aumenta profisionalizmu no dixiplina.

  • Promove diálogu no kooperasaun:

Nelson Belo hatete katak ASEAN bele oferese plataforma diálogu no serbisu hamutuk ho nasaun membru seluk, hodi fortifika fiar malu no promove diplomasia iha rejiaun.

Adesaun ba ASEAN sei fo oportunidade ba Timor-Leste atu partisipa iha diálogu, serbisu hamutuk, no kooperasaun ho nasaun seluk iha rejiaun liuliu iha área seguransa.

Notísia Relevante: Outubru, Timor-Leste sai membru ASEAN

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!