DILI, 08 Jullu 2025 (TATOLI)—Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL) realiza serimónia judisium ba dala-19 Fakuldade Direitu nian, ho tema ‘sai Jurista di’ak no ema di’ak’ ba finalista hamutuk 32.
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, enkoraja finalista atu garante justisa to’o ba ema hotu.

“Ita-boot sira sei hakuak karreira profisionál oioin, iha devér komún atu kontribui ba misaun no kompromisu sosiál. Ezerse ita-nia profisaun la’ós de’it nu’udar serbisu, maibé ho finalidade atu serví ema seluk, atu respeita dignidade umana, atu garante katak justisa to’o ba ema hotu,” PM Xanana hato’o iha ámbitu serimónia judisium iha salaun Parokiál São José Katederál, Vila-Verde, Tersa ne’e.
Xefe Governu hameno ba finalista sira atu iha konsiénsia, katak prosesu dezenvolve rai no harii Estadu sei ezije nafatin sakrifísiu no kontribuisaun husi ema hotu, liuliu ezije nafatin investimentu sériu iha setór justisa.
”Instituisaun sira ne’ebé responsável ba justisa tenke forte no reziliente, ne’ebé sidadaun sira sente katak sira bele fiar. Ha’u-nia enkorajamentu ida ba misaun ne’ebé hein imi, ha’u fiar katak imi sei dedika imi-nia an, isin no klamar. Ita-boot sira-nia susesu hanesan mós susesu Timor-Leste nian,” nia akresenta.

PM dehan, finalista sira responsabiliza atu dezenvolve dalan ne’ebé hahú ona hodi hakuak ida-idak nia potensiál tomak ho entuziazmu no perzeveransa.
“Sai jurista di’ak no ema di’ak. Advogadu di’ak uluk nanain ita tenke sai ema di’ak ida, konsiente kona-ba ninia devér síviku sira no iha vontade atu kontribui ba bem-komum. Sé mak hili atu dedika nia moris ba justisa, hili dalan ida-ne’ebé dedika ba dame, defeza ba sira ne’ebé fraku liu, ba defeza ba buat ne’ebé loos, justu no transparente no, ikus liu, ba defeza orden no estadu direitu,” nia motiva.
Tuir Xefe Governu, jurista ka profisionál jurídiku la haree ba atividade espesífika ne’ebé hala’o, maibé iha devér no obrigasaun espesiál ne’ebé ezije atu iha sentidu misaun rohan-laek. Tanba justisa nu’udar kompromisu rohan-laek, ai-riin fundamentál ba Estadu ne’ebé sólidu no demokrátiku
Nota mós katak instituisaun responsável ba administrasaun justisa tenke iha rekursu umanu no meiu sira ne’ebé bele hatán ba dezafiu husi sosiedade no hatán ba sidadaun sira-nia nesesidade.
“Iha Timor-Leste, ita tenke orgullu ho ita-nia viajen iha tinan 23 nia laran dezde restaurasaun independénsia, ita nasaun ida-ne’ebé hili dame no rekonsiliasaun, ne’ebé liberdade no demokrasia labele nega,” Xanana hato’o.
Notísia relevante : UNTL tenta rezolve dosente menus iha Fakuldade Direitu
Nia fó hanoin ba universidade atu labele sai de’it servisu ne’ebé fornese transmisaun koñesimentu, ne’ebé nesesáriamente tenke iha kualidade a’as maibé mós espasu ne’ebé promove valór fundamentál ba moris iha sosiedade no ba dezafiu sira-ne’ebé mundu hasoru.
“Dezafiu sira ne’ebé maka umanidade hasoru maka ema hotu tenke preparadu, la haree área espesífiku formasaun. Universidade sira tenke sai fórum ne’ebé espresa no fornese diversidade hanoin no esperiénsia sira, ne’ebé permite estudante sira ne’ebé frekuenta sira atu sai husi sira-nia bolla no sira-nia zona konfortu, ne’ebé permite reflesaun no kriasaun koñesimentu no solusaun sira,” nia katak.
Nune’e mós, Xefe Governu apela ba finalista sira atu kontinua fahe koñesimentu no esperiénsia sira ba estudante sira ne’ebé seidauk ramata estudu.
“Ha’u iha serteza katak liuhusi asosiasaun estudante sira, ho apoiu husi Fakuldade Direitu no Universidade, sira sei bele kria rede amizade, partilla no reflesaun, ne’ebé sei enrikese ema hotu nia edukasaun akadémika no sívika. Dezenvolvimentu pesoál ema ida-idak maka dezenvolvimentu koletivu ema hotu nian,” nia tenik.
Kursu la’o ho lian portugés

Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, hateten, finalista Fakuldade Direitu ba futuru sira mak sei kaer justisa iha Timor-Leste.
“Balun bele sai Advogadu, Defensór Públiku, Prezidente Tribunál Rekursu no iha área seluk iha setór justisa. Sira-nia kursu durante ne’e la’o ho lian portugés, entaun kapas tebes no Fakuldade Direitu iha UNTL ne’e kontribui ba ita-nia jurista iha Timor-Leste. Finalista sira mesak foin-sa’e de’it no ita fiar katak sira sei sai jurista ne’ebé di’ak iha futuru,” Ministru José Honório dehan.
Biban ne’e, Ministru husu ba universidade sira seluk ne’ebé loke Fakuldade Direitu tenke hanorin ho lian portugés, nune’e estudante sira bele interpreta lei tuir Konstitusaun haruka tanba Konstitusaun hakerek ho lian portugés.
Prodús jurista 349

Reitór UNTL João Soares Martins, dehan, sosiedade ezije justisa adekuadu, tanba ne’e papel setór justisa ne’e importante.
“Husu ba finalista Fakuldade Direitu atu kontinua karreira profisionál iha setór justisa ho onestu, nune’e sosiedade bele hetan Justisa ne’ebé justu. Tanba Fakuldade Direitu iha UNTL mak hahú formasaun inísiu ba jurista sira iha área oioin. Husu sira atubele lori sira-nia matenek, kompeténsia sira ne’ebé hetan durante iha universidade atu aplika iha karreira nu’udar jurista. Halo serbisu ne’ebé justu nune’e sosiedade bele hetan Justisa ne’ebé justu,” nia hameno.
Durante ezisténsia Fakuldade Direitu iha UNTL prodús ona jurista hamutuk 349.
Reprezentante finalista, Elmerito Pinto da Costa, agradese ba UNTL ho nia korpu dosente sira tanba eduka ona sira ho matenek hotu ne’ebé iha no ohin loron sira prontu ona atu kontribui sira-nia matenek ba setór justisa iha Timor-Leste.
“Ohin ami taka siklu ida, maibé ami lori ami-nia responsabilidade ida-ne’ebé boot liu atu sai jurista kompetent no servisu ba sosiedade ho onestidade tomak iha Timor-Leste,” nia hato’o.
Jornalista : Osória Marques
Editora : Julia Chatarina




