DILI, 08 Agostu 2025 (TATOLI) – Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, hateten estudante sira iha papél importante iha dezenvolvimentu Timor-Leste, liuhusi edukasaun no kapasidade téknika. Nia husu joven sira atu kontinua estuda maka’as, aprende lian barak hodi fó kontribuisaun efetiva ba dezenvolve nasaun.
“Ha’u husu imi tenke estuda maka’as, nune’e tinan lima mai tan, Timor-Leste tenke sai dijitalizadu. Ida-ne’e estudante nia papél, lalika lakon tempu ho protesta, maibé aproveita tempu estuda”, Ramos-Horta dehan iha Semináriu Nasionál ho tema “Konseitu Estadu no Vizaun Estratéjika ba Dezenvolvimentu Nasionál”, ne’ebé organiza husi Ajénsia Notisioza Tatoli no Institute of Business (IOB), iha Fomentu, ohin.
Prezidente hateten katak tempu agora joven sira lakohi aproveita oportunidade atu estuda, nune’e ema husi rai-li’ur, hanesan Xina, estuda maka’as hodi prodús sasán bá merkadu mundiál.
Nia sublinha katak estuda la’ós de’it atu hetan diploma, maibé atu sai sientista iha área importante sira hanesan siénsia, teknolójia, matemátika no área seluk ne’ebé fó kontribuisaun direta ba dezenvolvimentu.
“Bainhira imi lakohi estuda mak ita depedende de’it ba sasán importasaun, liuliu sasán Xina nian, tanba sira hatene estuda merkadu mundiál. Ida-ne’e ha’u husu imi tenke aprende husi Xina”, nia dehan.
Xefe Estadu mós kontente tanba rona timoroan estuda língua sira hanesan mandarin, español, inglés no seluk tan. Nia realsa katak ne’e sei fasilita tebes oinsá bele halo negosiasaun iha nivel internasionál no loke dalan ba dezenvolvimentu.
Nia salienta katak dezenvolvimentu nasaun nian la’o ona liuhusi investimentu internasionál. Empreza japoneza sei halo konstrusaun estaleiru iha Manatutu, parte ida husi dezenvolvimentu estratéjiku.
“Primeiru-Ministru promote ba ha’u atu iha 2026 tau orsamentu ba dezenvolvimentu fronteira, hanesan Fatumea, Fatululik Fohoren, tanba ita haluha tiha entaun tenke dezenvolve”, nia relata.
Iha fatin hanesan, estudante Nuno Verdial Magno, husi Departamentu Tékniku Informátika, Fakuldade Informátika IOB, solisita ba Ezekutivu atu tau atensaun ba infraestrutura bázika hanesan estrada, bee moos, saúde, edukasaun, eletrisidade, liliu ba iha área rurál, tanba povu barak sei kontinua halerik.
“Husu ba polítiku-na’in sira atu ukun ho responsabilidade, implementa programa sira ba duni moris di’ak povu nian”, nia hato’o.
Mós hateten Governu tenke fó prioridade ba edukasaun atu orienta estudante sira ba merkadu traballu, iha tempu ne’ebé funsuan mina rai sei hotu iha tinan 2032. Sira husu ba politiku na’in sira atu fó prioridade ba programa hodi garantí moris di’ak ba povu.
Estudante ne’e preokupa mós tanba iha prosesu dezenvolvimentu, nasaun kontinua depende ba Fundu Mina-rai, maski tuir previzaun fundu ne’e sei hotu iha tinan 2032 no agora Bayu Undan la prodús ona, nune’e presiza buka altenativu seluk hodi substitui.
Aleinde ne’e, Leonel dos Santos, estudante husi Deparlamentu Jestaun, Fakuldade Ekonomia no Negósiu, dehan nasaun kontinua depedénsia maka’as ba produtu importasaun, nune’e tempu ona Governu prioriza setór agrikultura liuhusi alokasaun orsamentu.
Jornalista: Arminda Fonseca/Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




