Governu-UNFPA-Tailándia asina akordu harii sentru kuidadu emerjénsia obstétriku iha Baukau

DILI, 13 Agostu 2025–Kooperasaun dezenvolvimentu Tailándia-Timor-Leste, Ajénsia Kooperasaun Dezenvolvimentu Ekonómiku Nasaun Viziñu sira-nian (NEDA), Ministériu Finansa Timor-Leste no Fundu Nasaun Unida ba Populasaun (UNFPA) asina nota intendimentu ida no akordu ko-finansiamentu atu harii sentru kuidadu emerjénsia obstétriku no neonatal-báziku (KemON-B) iha postu Baguia no Kelikai, Baukau.

“Inisiativa ida-ne’e la’ós de’it kona-ba projeitu reabilitasaun. Ida-ne’e investimentu ida-ne’ebé ba vida inan feto no bebé sira-nian liuhusi hametin kuidadu saúde primáriu iha área rurál sira,” Reprezentante Nasionál UNFPA, Navchaa Suren, hateten iha nia diskursu iha Hotel Palm Springs, Fatuhada, ohin.
Fundu ho montante $700.000 husi NEDA no husi Tailándia sei finansia reabilitasaun Sentru KEmON-B iha Kelikai, melloria Sentru BEmONC iha Baguia, no fornese ambulánsia multi-funsaun rua (2) hodi tulun komunidade remota sira ho servisu saúde esensiál sira.
Iha fatin hanesan, Prezidente NEDA, Perames Vudthitornetiraks, hateten Projeitu KEmON-B marka inisiativa dezenvolvimentu dahuluk iha Timór-Leste, inísiu ida ba parseria ida-ne’ebé promisór no serve hanesan portaun entrada ida ba kolaborasaun kle’an liu entre nasaun rua.
“Ami espera tebes katak inisiativa ida-ne’e sei lori saúde no bem-estar ne’ebé di’ak-liu ba inan no bebé sira. Hametin servisu saúde seksuál no reprodutivu no harii kapasidade duradoura iha sistema saúde Timór-Leste nian. Inan no bebé foin moris, hotu-hotu merese hetan oportunidade di’ak-liu ba moris. Liuhosi parsería ida-ne’e, Tailándia orgullu atu hamriik hamutuk ho Timor-Leste hodi harii futuru ida-ne’e,” Perames Vudthitornetiraks esplika.
Ba komunidade sira iha Baguia no Quelicai, iha ne’ebé asesu ba kualidade kuidadu maternál no bebé foin moris sai dezafiu kle’ur ona, projetu ne’e promete partu ne’ebé seguru liu, intervensaun emerjénsia ka komplikasaun iha tempu loloos no inísiu moris ne’ebé saudável liu ba labarik sira.
Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino Lopes, hatoo agradesementu ba kooperasaun ida-ne’e reflete amizade forte entre nasaun rua nomós kompromisu komún sira-nian atu proteje inan no labarik sira-ne’ebé entre sidadaun sira-ne’ebé vulneravel liu.
“Parseiria ida-ne’e hanesan prova husi ita-nia kompromisiu hamutuk atu hadi’ak saíde no bem estar timoroan sira-nian. Nota katak projetu pilotu dahuluk NEDA nian atu apoia Timor-Leste konsentra iha esforsu atu reforsa sentru Basic Emerjency Obstetric and Newborn care. Entaun, ita hotu hatene katak sentru ida-ne’e asume papel vital iha ita-nia esforsu atu redús mortalidade inan no oan,” nia dehan.
Hafoin asinatura, delegasaun NEDA, liderada husi Prezidente Perames Vudthitornetiraks, sei vizita fatin projetu nian iha Kelikai atu hasoru malu ho fornensedór saúde sira no haree direta kondisaun sira-ne’ebé sei hadi’a.
Inisiativa KEmON-B ida-ne’e marka NEDA nia projetu kooperasaun pilotu primeiru iha Timór-Leste no aliña ho polítika no estratéjia nasionál no internasionál oioin, inklui Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável (ODS), Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál Timór-Leste nian, Planu Dezenvolvimentu Setór Saúde Nasionál no Dokumentu Programa Fundus Nasaun Unida Populasaun nian ba Timór-Leste.
Ministériu Saúde no UNFPA identifika nesesidade estabelese Sentru KEmON-B 36, bazeia ba asesu no distánsia husi komunidade atu redús mortalidade inan no bebé foin moris sira.
Tuir UNFPA, feto isin-rua 6.000-resin iha Timór-Leste presiza asesu urjente ba kuidadu obstétrikusemerjénsia kada tinan, halo espansaun servisu KEmON-B nian krítiku ka importante tebe-tebes hodi redús mortalidade inan no bebé foin moris ne’ebé preventável ka bele prevene.
Saúde maternu no infantíl nian sai prioridade ba iha kooperasaun entre Tailándia ho Timór-Leste iha tinan ikus ne’e, kombina apoiu ekipamentu no formsaun. Aleinde projetu KEmON-B, Tailándia mós serbisu atu hametin edukasaun parteira no apoia peskiza konjunta kona-ba bebé mate iha kabun ne’ebé hala’o husi Universidade Mahidol Tailándia nian no UNFPA Timór-Leste.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes

