Parlamentu Foinsa’e diskute avansu no dezafiu uzu língua portugeza iha prosesu ensinu

DILI, 14 Agostu (TATOLI) – Parlamentu Nasionál (PN) halo abertura ba Edisaun da-haat Parlamentu Foinsa’e ba tinan 2025 ho tema “Aprendizagem e Uso da Língua Portugesa; Avanços e Desafios”.
Prezidente Interina Parlamentu Nasionál no atuál Primeira Vise Parlamentu, Maria Teresinha Viegas, hateten tema ne’e hodi haree ba relevánsia uzu língua portugeza iha prosesu ensinu. Tópiku ne’e importante hodi halo reflesaun krítika ida atu avalia fali kona-ba aprendizajen no uzu língua portugeza iha Timor-Leste.
Durante atividade ne’e, deputadu Parlamentu Foinsa’e sira sei halo diskusaun no ikus sei hato’o proposta rekomendasaun ba parte relevante atu toma atensaun.
Nia salienta katak, durante ne’e, Ministériu Edukasaun dezenvolve prosesu ensinu aprendizajen hodi utiliza língua referida hahú husi ensinu báziku to’o sekundáriu, maibé presiza kontinua fó atensaun hodi dezenvolve portugés di’ak liután iha setór edukasaun.
“Tanba ne’e, kontinua enkoraja estudante no ema hotu, la’ós aprende de’it iha eskola, maibé loroloron iha fatin hotu-hotu”, nia hato’o.
Língua portugeza hanesan identidade, kultura no língua rezisténsia, ne’ebé sai abut nasaun nian, maski kolonializadu husi Portugál no agora iha nasaun sia hodi halibur an hamutuk iha Komunidade País Ko’alia Lian Portugés (CPLP, siglá portugés) nia okos.
“Ita Timor-Leste adopta iha ita-nia Konstituisaun katak língua nasionál mak tetun no portugés. Portugés mós halo Timor-Leste diferensa, liuliu iha rejiaun Sudeste Aziátiku no mundu”, dehan.
Maria Teresinha dehan programa Parlamentu Joven realiza tanba serbisu hamutuk ho Ministériu Edukasaun ho objetivu mak aumenta koñesimentu estudante sira kona-ba knaar Parlamentu nian nu’udar órgaun lezisladór, fiskalizadór no foti desizaun polítika.
“Ida-ne’e ezersísiu prátika Parlamentár, moris iha demokrásia nia laran, hahú husi joven sira. Bainhira to’o idade envolve ona iha vida polítika ne’e familiár ona”, salienta.
Ba tinan ne’e, estudante hamutuk na’in-42 husi eskola sekundáriu jerál no tékniku vokasionál públiku no privadu husi munisípiu hotu, inklui Óekusi mak partisipa iha programa referidu.
Programa ne’e hala’o durante loron 14-15 Agostu ne’e. Estudante sira sei sai hanesan deputadu hodi partisipa iha plenári no reuniaun komisaun sira hodi halo debate, aprezenta hanoin ho tema ne’ebé iha no iha plenária ikus sei halo aprovasaun ba rezolusaun ho nia rekomendasaun atu entidade relevante sira bele toma atensaun.
Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus, husu ba estudante sira atu aproveita oportunidade hodi hato’o hanoin no iha rekomendasaun ruma ba ministériu sei toma atensaun hodi mellora portugés iha prosesu ensinu.
“Ministériu Edukasaun iha papél atu haree asuntu akadémiku, hanesan hanorin gramátika, pronúnsia, literasia, maibé presiza públiku nia apoiu, nu’udar língua portugeza bele sai língua ida iha ita-nia moris loroloron”, hato’o.

Reprezentante husi Eskola Sekundária Jerál 04 Setembru husi munisípiu Vikeke, Martinho Araújo Carvalho, konsidera atividade ne’e importante hodi aumenta koñesimentu kona-ba serbisu Parlamentu nian no mós temátika ne’ebé iha.
Nia rekomenda pontu tolu atu tau atensaun, liuliu kontinua formasaun língua ba manorin-na’in sira, nune’e bele hanorin estudante sira ho di’ak; halo rekrutamentu ba manorin-na’in ne’ebé iha área espesialidade estudu iha duni língua portugeza; no introdús lia-portugés iha ensinu pré-eskolár.
“Pré-eskolár sira to’o ohin loron sei uza lia-materna husi profesor sira, tanba edukasaun mai husi baze mak sa’e to’o nivel aas. Presiza baze ne’ebé metin, nune’e ita bele kria edukasaun ida di’ak ba futuru”, nia seujere.
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora

