iklan

DILI, HEADLINE

Tradisaun Krús Mundiál Juveníl koñesidu ho Domingu Páskua 

Tradisaun Krús Mundiál Juveníl koñesidu ho Domingu Páskua 

Sarani Katólika TL simu Krúz Joven Internasionál husi Korea .Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 23 Agostu 2025 (TATOLI) –Prezidente Komisaun Nasionál ba Juventude Katólika iha Timor-Leste (CNJCTL), Padre Francisco Indra do Nascimento Tey-Seran, informa tradisaun Krús Mundiál Juveníl ne’ebé koñesidu ho Domingu Páskua.

Nune’e,  CNJCTL konvida sarani hotu, liuliu joven sira atu partisipa ativu hodi simu Krús Mundiál Juventude, ne’ebé sei to’o iha Timor-Leste iha loron 23 agostu 2025.

Notísia relevante:CNJCTL realiza simulasaun atu simu Krúz Joven Internasionál

“Tradisaun Krús Mundiál Juveníl nian hahú iha loron 22 fulan-Abril tinan 1984, koñesidu ho Domingu Páskua nian no enserramentu Tinan Santu Redensaun nian, bainhira Amu-Papa João Paulo II aprezenta kruzífixu boot ida ba joven sira iha Roma”, Padre Indra dehan ba Tatoli,  sábadu ne’e.

Padre Indra esplika Krús simboliza Kristu nia domin ba umanidade no afirmasaun liafuan sira-nian “iha de’it Kristu, se nia moris-hi’as, iha salvasaun no redensaun”.

“Momentu istóriku ida-ne’e mós marka moris tradisaun Loron Juventude nian, iha-ne’ebé krús, nu’udar símbolu fiar nian, joven sira lori hale’u mundu nu’udar sinál esperansa no solidariedade nian. Krús ida-ne’e vizita ona banku sira, inklui Alemaña, Sérvia, Polónia, Estadus Unidus, Austrália, no seluk tan”, Padre esplika.

Iha tinan 1996, hó kondisaun fíziku sira hahú ne’ebé maka gasta ona (eroza), krús orijinál kópia ofisiál ne’ebé sempre akompaña eventu OMK nian iha fatin sira balun nian, iha Paris, Roma, Toronto, Köln, Sydney, Madrid, no seluk tan.

Desde 2003, Krús sempre lori ho íkonu Na’i-Feto nian – Salus Populi Romani, halo ida-ne’e sai símbolu duplu importante tebes iha selebrasaun OMK nian.

Pedasuk sira hosi krús orijinál, liuliu viga orizontál no plaka, agora hatudu iha Centro San Lorenzo (CSL) besik Vatikanu iha ne’ebé maka kontinua hanoin nafatin patrimóniu espirituál.

“La’ós objetu fíziku de’it, Krús OMK nu’udar símbolu vokasaun nian fiar, esperansa no espíritu mizionáriu foinsa’e ’e katóliku sira-nian. Iha ha’u-nia kruza joven jerasaun samea entaun ajente ida iha mundu nian esperansa”, nia hatete.

Nia subliña importánsia husi nivél envolvimentu hotu-hotu, inklui instituisaun Igreja nian (padre, madre, relijioza, seminarista), grupu parókia, movimentu juventude, asosiasaun juventude, no mós Estadu no Governu.

“Ha’u sei halo parte iha vizita Mundiál OMK Kruz no enkarna Papa Francisco nia mensajen kona-ba partisipa sira ne’ebé joven iha fiar laiha mais sosiál,” nia dehan.

World OMK Cross sei fó-hatene ba Taiwan no iha Timor-Leste nia oin, iha inísiu 23–30 Agostu 2025.

Sekuénsia Krús Joven internasionál iha Timor-Leste

Prosesu hotu-hotu iha Dili, Krús tuir planu sei vizita Diocese Maliana iha loron 25–29 Agostu, antes ha’u nia viajen ba Tailándia iha 30 Agostu nu’udar parte husi iha véspera loron mundiál OMK nian.

Iha loron 24 fulan-novembru tinan 2024, Amu-Papa Francisco prezide misa iha Bazílika S. Pedro nian no asiste entrega símbolu sira Loron Juventude nian (krús ida no íkonu ida Virjen Maria nian) hosi delegasaun portugés ba delegasaun koreanu.

Amu-Papa subliña katak símbolu Loron Foin-sa’e nian mak bolun ida ba Evanjellu atu labele desesperadu, brani hasoru susar, no fó sasin kona-ba Kristu nia domin iha mundu.

Krús Loron Foin-sa’e nian la’ós de’it objetu fíziku ida, maibé legadu ida fiar nian, esperansa nian, no misaun nian ne’ebé kontinua buras hosi jerasaun ba jerasaun. Husi entrega dahuluk iha tinan 1984 to’o preparasaun Loron Juventude globál tuirmai, Krús sai ona vida espirituál joven Katóliku sira-nian iha mundu tomak.

Jornalista  : Osória Marques

Editór: Florencio Miranda Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!