DILI, 10 Setembru 2025 (TATOLI)—United Nations (UN) Woman ho Ministériu Edukasaun (ME), Kuarta ne’e, Asina Memorandu Entendimentu (MoU) hodi fortifika Projetu Formasaun Abilidade ba Partisipasaun Ekonómika (STEP) ba profesór no estudante, atu promove ambiente aprendizajen ne’ebé seguru, inkluzivu no sensivel ba jéneru iha Munisípiu Lautein no Oekusi.
“MoU ida-ne’e hanesan kompromisu ida atu asegura katak laiha labarik feto ida mak husik hela iha kotuk. Entaun, projetu STEP mak inisiativa transformadora ida-ne’ebé tau abilidade, konfiansa no oportunidade diretamente ba iha labarik feto marjinalizadu sira-nia liman,” Xefe UN Women iha Timor-Leste, Amy Nishtha Satyam hateten ba jornalista sira iha salaun VIP ME, Vila Verde, Dili.
Notísia relevante: INFORDEPE fasilita ona formasaun ba manorin 400 bolsa kandidatu
Objetivu hosi MoU ne’e, Amy esplika, atu hametin aprendizajen fundamentál iha rejiaun tomak liuhosi rezolve barreira sistémiku sira iha edukasaun, liuliu ba labarik feto no grupu marjinalizadu sira liuhusi ninia pilár sentrál tolu mak aprendizajen fundamentál, labarik-feto sira ne’ebé la tama eskola no abilidade dijitál sira ba jéneru.
Amy Nishtha hatutan parseria ne’e fó prioridade ba empoderamentu ba feto no labarik feto marjinalizada, liuliu sira-ne’ebé la hetan asesu ba edukasaun liuhosi dezenvolvimentu abilidade, kapasitasaun instituisaun edukativa, envolvimentu komunidade no fasilita ba opurtunidade servisu.
“Kooperasaun ida-ne’e atu introdús programa STEP ba komunidade atu hasa’e kapasidade, abilidade no rendimentu ba feto sira iha área rurál,” nia dehan.
Diretora Jerál Planu, Polítika, Inkluzaun no Informátika ME, Odelia das Dores Ung Martins, informa ohin ME ho UN Woman asina MoU ba kooperasaun hodi hakbiit ekonomia feto sira iha área rurál.
“Ami foka ba atividade foun, liuliu formasaun sira-ne’ebé atu hakbiit ekonomia feto sira-nian iha munisípiu rua, ne’ebé sai hanesan alvu pilotajen,” Odelia tenik.
Formasaun referida atu responde ba deklarasaun Maubisse datoluk, ne’ebé hatuur ona katak oinsá atubele haforsa ekonomia feto atu la dependente ba sé de’it.
“Tanba ida-ne’e UN Woman apoiu finanseiru ba ME atu haree kolabora ba formasaun sira-ne’ebé sai alvu ona ba tinan oin,” Odelia hateten.
Diretora ne’e subliña atividade referida alvu ba estudante na’in-100, ne’ebé identifika 80 maihusi feto no mane hamutuk 20. Estudante sira-ne’e maihosi Ensinu Rekorrente no mós husi Eskola Téknika Vokasionál.
“Atividade ida-ne’e ba faze dahuluk ita halo ona formasaun ba treinadór hamutuk na’in-20, ne’ebé na’in-sanulu (10) husi Lautein no na’in-10 husi Oekusi. Kona-ba pedagojia no empreendedorizmu ne’ebé responde ba jéneru, ne’ebé ramata ona sira-nia formasaun iha semana kotuk. Agora sira filafali ba munisípiu atu prepara nune’e iha semana oin hahú formasaun ba estudante sira, iha munisípiu rua ne’e,” Ung Martins haklaken.
Dores hatutan ida-ne’e ba estudante ho idade hosi 16-18 iha Eskola Téknika Vokasionál no Ensinu Rekorrente sira.
Asinatura MoU ne’e marka marku signifikativu ida hodi avansa kompromisu sira Governu Timor-Leste nian ba edukasaun inkluziva, empoderamentu juventude no igualdade jéneru hanesan artikula ona iha Deklarasaun Maubisse Faze III (2023-2028) no Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Governu Konstitusionál IX (2013-2020). Projetu ne’e sei implementa iha koordenasaun ne’ebé metin ho Ministériu Edukasaun, hodi garante propriedade nasionál no aliñamentu ho Timor-Leste nia prioridade dezenvolvimentu edukasaun no abilidade sira.
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade




