DILI, 23 Setembru 2025 (TATOLI)-Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA, sigla inglés), liuhusi Fundu Klimátika Verde realiza atividade treinamentu kona-ba Jestaun Paizajen no Rekursu Natureza Bazeia ba Komunidade (CBNRM, sigla inglés) liga ho basia idrográfika ne’ebé atu implementa iha munisípiu lima.
Treinamentu ne’e rasik hetan abertura husi Sekretariu Estadu Floresta, Fernandinho Vieira, no sei hala’o durante loron tolu, hahú loron 23 no sei termina iha 25 Setembru 2025.
Ofisiál Jerente Programa Fundu Klimátika iha JICA, Akuing Soares Lay, hateten treinamentu ne’e importante tanba fó oportunidade atu diskute no aprende hamutuk kona-ba mekanizmu CBNRM ho adaptasaun ba kontestu lokál Timor-Leste, partisipasaun komunidade iha jestaun basia idrográfika, atu promove kolaborasaun intersektorál, no Roadmap CBNRM ba Timor-Leste, ne’ebe orienta JICA iha implementasaun ba futuru.
CBNRM hanesan Jestaun Rekursu Naturál Bazeia ba Komunidade, aprosimasaun ida ne’ebé fó kbiit ba komunidade lokál sira atu jere sira-nia rekursu naturál rasik (hanesan bee, rai, no animál sira) hodi hadi’a sira-nia moris no atinje objetivu konservasaun nian.
Tuir Akuing Lay, modelu ida-ne’e fó ba komunidade sira ho responsabilidade loloos no responsabilidade ba jestaun rekursu nian, ho objetivu atu hetan ekilíbriu sustentavel entre dezenvolvimentu, hamenus ki’ak, no protesaun ambientál.
“Treinamentu ohin ne’e lá’os de’it atu fó informasaun téknika, maibé atu fó espasu ba diálogu, reflesaun, no inovasaun. Ita hamutuk atu proteje rekursu naturál, sustenta komunidade sira-nia moris, no fó esperansa ba jerasaun foun”, dehan iha Luz Clarita, ohin.
Arividade ne’e rasik ko’alia kona-ba projetu ba jestaun paizajen bazeia ba komunidade hametin reziliénsia no redusaun ba deflorestasaun iha basia idrográfika krítika sira iha Timor-Leste, tanba ninia kauza ne’e mai husi konverte floresta ba toos, toos muda ba mai no animál husik livre no seluk tan.
Projetu ne’e realiza tanba hetan apoiu husi JICA hamutuk ho Governu, nomós Fundu Klimátika Verde, ne’ebé konvida munisipiu lima ne’ebé reprezenta husi Prezidente Autoridade Munisipál atu introdús ba sira CBNRM hodi kontinua implementa iha sira-nia munisípiu.
Projetu CBNRM ne’e JICA implementa ona iha munisipiu Ermera, Likisá, Aileu, Ainaru, Manufahi, Manatutu no Kovalima no ohin fó tan treinamentu tékniku ba munisípiu lima hanesan Baukau, Vikeke, Lautein, Bobonaru, inklui Oekusi hodi kontinua implementa. Projetu ne’e hahú iha 2022 no sei termina iha 2029.
Kona-ba progresu serbisu sira implementa iha munisípiu hitu ne’e la’o di’ak, tanba koopera ho Sekretaria Estadu Floresta no iha munisípiu sira projetu ne’e implementa husi Organizasaun Naun-Governamentál (ONG) tolu hanesan Plan Internasionál, RAEBIA no HALARAE, ne’ebé konsege prodús regulamentu suku, estabelese ona mapeamentu atu komunidade sira bele hatene utiliza rai ho di’ak ba iha futuru.
“Ita mós halo ona serimónia tara-bandu nian no agora tama ba iha programa mikro ida-ne’e atu implementa atividade hanesan agrofloresta, kuda ai atu proteje ita-nia rai”, Akuing Lay dehan.
Orsamentu ne’ebé apoia ba projetu ne’e husi parte tolu mak hanesan JICA apoia millaun $3,5, Fundu Klimátika Verde millaun $9 no Governu millaun $1,5. Totál orsamentu hamutuk millaun $15.
Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandinho Vieira, apresia tebes JICA tanba apoiu ona Timor-Leste iha prosesu dezenvolvimentu agrikultura no floresta ne’ebé sustentavel durante tinan 20-resin.
Nia dehan atividade basia idrográfika ne’e importante, tanba oinsá atu hakbiit komunidade sira kona-ba jestaun basia idrográfika ne’ebé sustentavel, no oinsá atu dezenvolve agrikultura sustentavel iha terrenu, nune’e labele estraga rekursu naturál.
“Ita apresia ba JICA liuhusi programa ida-ne’e, tanba bele halo jestaun ba ita-nia basia idrográfika iha territóriu, ne’ebé kada tinan aumenta, tanba prátika agrikultura laloos fó impaktu ba mota sira. Ita haree mota iha, maibé bee laiha, entaun ita-nia responsabilidade no esforsu tomak mak kria kondisaun no buka solusaun ba problema ne’e, liuhusi komunidade sira”, dehan.
Notísia relevante: CI introdús projetu jestaun basia idrográfika transfronteira ba autoridade Kovalima
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





