Top

MKI no Telkomcel asina akordu kooperasaun hodi hakbiit MPME liuhusi sistema dijitál

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipos Nino Pereira ho dirijente TELKOMCEL sasin ba serimonia asina akordu kooperasaun entre Diresaun Jerál Indústria MKI ho TELKOMCEL hodi fó valór ba relacionamentu iha área akadémika, sientífika, kulturál no teknolójia no serimonia ne’e hala’o iha Timor Plaza Dili, 3 Outubru 2025. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

DILI, 03 Outubru 2025 (TATOLI)-Ministériu Komérsiu no Indústria (MKI) no operadora telekomunikasaun Telkomcel iha Timor-Leste asina akordu kooperasaun kona-ba hakbiit Mikro Pekena no Médiu Empreza  (MPME), liuhusi sistema dijitalizasaun.

Diretór Ezekutivu Telkomcel, Benedictus Ardiyanto Priyo, hateten akordu kooperasaun ne’e nu’udar momentu ksolok ida tanba fiar katak inovasaun dijitál maka motór xave ida ba dezenvolvimentu nasionál, hanesan subliña beibeik iha vizaun Governu nian atu promove kreximentu ekonómiku, liuhusi inkluzividade dijitál.

“Ida-ne’e hanesan inspirasaun ida nomós mandatu ida ne’ebé signifikativu ba ami, Telkomcel, nu’udar parseiru estratéjiku Governu nian, hodi partisipa iha apoiu ba kreximentu ekonómiku no industriál iha Timor-Leste. Kona-ba ida-ne’e, Telkomcel prezente hanesan fornesedór servisu konetividade nian, ne’ebé esforsu beibeik atu kria impaktu pozitivu ida iha sosiedade”, Benedictus Ardiyanto Priyo hateten iha Timor Plaza, ohin.

Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, no dirijente Telkomcel sai sasin ba serimónia asina akordu kooperasaun entre MKI no Telkomcel iha Timor Plaza, Dili, 3 Outubru 2025. Foto TATOLI/Antonio Daciparu

Akordu ne’ebé ohin realiza hanesan inísiu di’ak ida ba Telkomcel atu kontinua iha kolaborasaun, inklui Telkomcel nu’udar instituisaun ida ne’ebé iha kompromisu atu kontribui hodi ba kreximentu indústria, investimentu, no setór komersiál.

“Espíritu ida-ne’e aliña ho Telkomcel nia vizaun, Serbí ho Fuan no fó impaktu ba Sosiedade. Tanba ne’e, ami hakarak envolve liután nu’udar parte xave hodi harii ekosistema dijitál ida ba setór industriál no komersiál sira iha Timor-Leste, liuliu ba Empreza Mikro, Ki’ik, no Médiu. Ami fiar katak setór ida-ne’e nu’udar pilár xave ida ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian, hanesan orientasaun husi ministru iha enkontru no diskusaun balun antes ne’e”, nia dehan.

Telkomcel hato’o apresiasaun ba konfiansa no oportunidade ne’ebé fó ba Telkomcel hodi fó kontribuisaun loloos. Liuhusi espíritu “Telkomcel Beyond Connectivity” la’ós de’it atu hanesan fornesedór rede telefone no internét, maibé mós hakarak prezente nu’udar ema ne’ebé iha ligasaun ho fuan, hodi apoia komunidade no ekosistema ekonómiku nu’udar forsa motriz ba ema hotu.

“Ami fiar katak atu atinje vizaun Governu nian atu realiza ekonomia dijitál inkluzivu la’ós de’it responsabilidade Governu nian, maibé responsabilidade ita hotu nian, setór privadu, públiku, emprezáriu sira, no elementu hothotu nasaun nian. Dijitalizasaun la’ós de’it kona-ba produtu ka teknolojia, maibé envolvimentu husi parte hothotu maka xave ba susesu”, dehan.

Nia subliña katak lisaun sira ne’ebé iha valór no istória susesu dijitál sira iha nasaun sira seluk hatudu katak mudansa signifikativa bele hetan liuhusi kolaborasaun loloos. Fiar katak sistema inovasaun dijitál sai importante dudu ekonomia Timor-Leste, ida-ne’e mak sai hanesan vizaun importante atu apoiu Timor-Leste nia dezenvolvimentu indústria.

Iha fatin hanesan, Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira, hateten atividade ohin ne’e marka pasu importante tanba ohin loron ko’alia kona-ba ekonomia dijitál iha mudansa ne’ebé lais tebes.

“Mundu ohin loron buat hotu ho teknolojia importante tebes atu fasilita ita-nia Mikro, Pekena no Médiu Empreza. Timor-Leste nasaun ida-ne’e hamriik iha era miléniu ninian, tama mós prosesu transformasaun dijitál ninian, ita tau importánsia ba ida-ne’e”, Nino dehan.

Nia esplika transformasaun dijitál importante tebes, tanba Timor-Leste nu’udar nasaun foin ukun-an bele ajuda iha transforma dezenvolvimentu liuhusi parseria ne’ebé halo iha parte oioin. “Ida-ne’e fó oportunidade di’ak atu dezenvolve ekonomia tanba ohin loron mundu dijitál presiza halo adaptasaun hetan benefísiu di’ak ba iha dezenvolvimentu ekonomia”.

“Tanba mundu nakloke laiha ona barreira, ita konekta ita-nia an iha Organizasaun Mundiál Komérsiu nian, iha tempu badak integra an ba ASEAN, konsisténsia sira sei iha akordu ida ko’alia kona-ba transformasaun dijitál, oinsá mak dijitalizasaun bele dudu prosesu dezenvolvimentu ekonomia”, dehan.

Nia salienta transformasaun dijitál ida-ne’e importante atu apoiu Mikro, Pekena no Médiu Empreza, tanba daudaun sira hasoru difikuldade ida mak asesu ba promosaun, finanseira no merkadu inklui dijitalizasaun ninian.

Iha fatin hanesan, Diretór-Jerál Indústria, Martins Magno, hateten akordu ne’ebé ohin parte rua halo ne’e atu fasilita Mikro, Pekena no Médiu Empreza sira ba formasaun, kapasitasaun oinsá atu utiliza dijitalizasaun hodi kria konetividade di’ak liután iha rai ida-ne’e.

“Ohin ita asina akordu ona ba oin sei halo enkontru ho Telkomcel hodi haree ba implementasaun. Ida-ne’e importante tebes atu apoiu ita-nia Mikro, Pekena no Médiu sira atu futuru ho atividade ne’ebé sira halo bele promove liuhusi dijitál”, konklui.

Jornalista: Arminda Fonseca 

Editora: Maria Auxiliadora

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!